19.10.2011
Ehkki ma saatsin kõnealuse kursuse foorumisse juba mõne päeva eest pisikese tutvustuse ning ehmusin seejärel, et veidi vara sai — nimelt polnud kursus veel avatudki — polnud ma seda kursust veel seni südamesse võtnudki.
Aga täna ma uurisin, mis Triin on kirjutanud. See jutt oli kaunis ilmne vihje otse minu pihta. Umbes et esimesil usinail ei tasuks unustada, et kursuse ülesandeid tasub ikka ka lugeda.
Ei, täna mul pole siiski veel plaanis sellega liiga süvenenult tegeleda, kuna korralikuks tegelemiseks tuleb leida ka korralik aeg. Õigemini — aeg tuleb selleks planeerida, muude tegevuste kõrvalt siit kursuselt korra läbi loperdada ei ole mõtet.
Ühe pilgu siiski viskasin ka Raamatule, kus taas räägitakse minus varem depressiivset melanhooliat tekitanud teemal. See on refleksioon. Mõne aasta eest ma vaidlesin Mariga sel teemal, pigistades nahhaalselt silma kinni tema kui filoloogi staatuse ees. Mina muidugi raidusin kui rauda, et kui me räägime millegi reflekteerimisest, võiks sõnaks olla ka reflektsioon, mitte aga refleksioon. Igaks juhuks surfasin tänagi veidi mööda guugleid ja muud maailma mõne sekundi ringi ning veendusin, et minusuguseid on teisigi. Ent ju on Maril EKI-s «käpp sees» ja nüüdseks on vähemasti keeleõpikust see minu versioon täielikult kadunud. Veider. Eks ma siis siin püüagi edaspidi reflekteerimise asemel refleksida või midagi seesugust. Vähemasti on kokkulepe olemas, olgu see siis kui tobe tahes.
Ei! Kui ma selle lehe juba kord avasin, siis niisama kiiresti ma seda ka kinni ei löö. Ma mõtlen, et ma enne siiski uurin veidi, mida nõutakse. Siis ehk olen usin ja panen endalegi tegevused plaani. Kui kusagil ei vihjata portfoolio tõsiteadusliku sisu nõudele, julgen ehk ka selle lingi anda.
Muuseas, mul on üks pisike õigustus ka. Nimelt, ma ei valinud seda kursust selleks, et targaks saada. Ma ei taha nüüd hakata reetma, et tark olen ma ju niigi, aga mainimata ei saa jätta asjaolu, et käesolevat kursust juhendavad äärmiselt toredad inimesed, kellel on kindlasti terve hulk toredaid mõtteid, mis omakorda võiksid koos minu (kui Jutulinnu) taiplikkusega ühtse sünergia tekitada. Aga eks me näe. Nüüd ma veidi loen ka, enne kui edasi vatran...
Kirjutan siis foorumisse järgmise kirja:
Vat mina olen selline avalik tegelane, kes ei häbene seda, kui teised teada saavad, mis mõtted mu peas liiguvad, kui loll ma olen või mida ma targutan. Igatahes mina joonistasin oma portfoolio auväärsesse ülikooli serverisse, milline on taas kord oma domeeninime muutnud. Hoopis omaette teema on aga see, kas see portfoolio peaks olema selline, nagu see minu meelest olema peab või siis peaks sellel olema ka mingid piirangud.
Ma ise mõtlesin sedasi, et kui mul on mõtteid, olgugi teinekord tiba tobedaid, siis ma neist ka pajatan. Teisel päeval tahaks võibolla jällegi maailma kiruda, siis ma kirun. Portfoolio peaks lisaks oma varjatud põhieesmärgile kajastama ka mu meeleolusid ja muud sellist.
Loomulikult pole keeruline seda kõike ka koheselt deliitida, kui selline vorm kõlbama ei peaks.
Avasin selle peale õpimapi koostamise juhise ning ei saanudki liiga kaua lugeda, kui muie mu näo viltu venitas: ka siin kõneldakse reflektsioonist! Hetkel siis viik — 1 : 1 — siiski ei tea me ka ise, kumba sõna siis eelistada. Ise ma eelistangi seda loogilisemat, T-tähega.
Uurinud veel veidi ülesandeid, jõudsin äratundmisele, et parim aeg materjalide lugemiseks ning edasi töötamiseks on ärkamisjärgne aeg. Vähemasti praegu tundub nii.
17:45
 |
 |