10.11.2011

Lugesin UT infokirjast tõsiselt mõtlema panevat teadet:

Homme, 11. novembril kell 22.00-00.00 toimub seoses hooldustöödega katkestus TÜ serveri töös, mistõttu ei ole sel ajavahemikul kättesaadavad kasutajate kodukataloogid ja e-post.

Seda enam tuleb oma homne kodutöö veel täna korda saada, kuna need paariks tunniks planeeritud katkestused kipuvad ikka hommikuni venima, nagu varasem kogemus on näidanud. Homme olen alates 12 kuni umbes südaööni ise hõivatud. See aga lubab arvata, et isegi kui igaüks oma individuaalse tööga rühmas valmis saab, ei pruugi kirjutaja saada seda kokkuvõtlikku kirjutist teha. Muidugi, veel pole kindel, kas see hooldustöö ka seda serverit puudutab, millises Muudlit jooksutatakse.

12:22

Kohe esimese otsingu peale sain jälile Tallinna Ülikooli andragoogikatudengite tööle «Grupina gruppidest», milles on antud päris kena ülevaade rühmatööde õnnestumise tingimustest. Tegelikult on tegemist kaunis mahuka teosega, 55 leheküljel, mis algab grupi definitsioonist ning liigub üle grupi moodustamise rühmatöö soovitusteni. Kõiki nüansse pole mõtet siin uuesti lahti kirjutada, kuna töö on põhjalik ning sooitatav igaühel endal lugeda. Välja toon vaid mõned olulisemad märkused.

Antti Kidronit tsiteerides on üliõpilased välja toonud, et koostöö rühmas peaks olema inimeste eesmärgipärane, koordineeritud ja vastastikust kasu andev ühistegevus, mis tuleneb formaalsest tööjaotusest ja tugineb arusaamisele säärase tegevuse vajalikkusest ning kasulikkusest. Võimalik, et meie rühma (ma ise eelistan sõna «rühm») puhul sai eelkõige saatuslikuks nõrk arusaam selle ühistegevuse kasulikkusest, samas kui vajaduse dikteerib kasvõi kursuse poolelijätmisest tulenev rahalise tasu nõue. Mõistagi on siin eelduseks kooskõlastatud ühistegevus, milleks ongi rühmale juhti vaja. Juht jagab rollid nii, et iga rühmaliige teaks, mida ja mis ajaks neilt oodatakse.

Pisaratevaba šampooni reklaamist tuntud Johnson&Johnson (siinpuhul siis küll hoopis teised tegelased) tsiteeringust meeldiks mulle esile tõsta järgmist. Koostöö puhul on oluline tugev «meie»-tunne. Iga liige pingutab maksimaalselt grupi edu nimel, üksikisiku panus sõltub tema isiksuslikest omadustest, rollidest ja ülesandest. Koostöös on tähtis ühiselt otsustamine, ent ära ei tohiks unustada igal grupiliikmel lasuvat individuaalset vastutust. Muidugi on meie konkreetse rühma juures ehk probleemiks asjaolu, et vaatamata põgusatele tutvumisülesannetele ei ole me veel omavahel tuttavad. Mina küll püüdsin nii mõnegagi kursuselt personaalsemat «liini ajada», kuid enamasti ei võetud vedu. Ma ei tea paljudest inimestest midagi. Meie kursusel oleks pidanud teostuma mõni tutvumismängudest, milliseid me siin õppimisi vastastikku esitasime.

Hangot tsiteerides on kõnealuses tekstis välja toodud veel rida probleeme, mis koostööd pidurdavad:
— usalduse puudumine
— identiteedi puudumine
— efektiivsustunde puudumine
Soovitan neid lähemalt uurida [lk 12].

Hango järgi on tudengid lisanud ka kena lahenduste skeemi (mida mul pole hetkel aega korrektsemaks vormistada)

Koostöö takistuste ületamine Hango (2003) järgi

Kogu see lugu on äärmiselt kontekstikohane ning vajab süvenemist, ehkki kindlasti leiaks ka suure hulga alternatiivset materjali. Äärmiselt hea meelega tegeleksin sellega siis, kui kiireloomulised tööülesanded on lahendatud. Tööalased tegemised viivad mõtte pidevalt mujale ning episoodiliselt pole mõistlik selle teemaga tegeleda. Teisalt, kui ma täna ei suuda foorumisse oma töö tulemust postitada, jääb veel lootus, et ehk saan end homme hommikupoolikul tööasjadest välja lülitada ning selle ülesande siiski õigeaegselt lahendada. Riskingi siinkohal sellega.

15:32

Märganud, et üht-teist on kursusel toimunud ning otsustanud tänasesse lootusetult mittemahtuva osa tööst edasi tõugata, jõuen ehk veel veidi oma osaga tegeleda. Vahepeal kiitis Triin Darjat ja Darja heiskas foorumisse veelgi mahukama kirja.

Lisasin rühmwikise ka selle teksti aga vist läks midagi valesti, ei ole seal näha seda mida peaks olema.
Igatahes lisasin siia ja kui nüüd on küsimusi svõi arvamusi, siis lisage, kirjutajal kui on mingeid suunavaid küsimusi, siis ootan.

Grupp on teatud viisil organiseeritud, suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised väärtused, huvid ja käitumisnormid.

Grupp inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Grupp on inimeste ühendus, milles inimesed tegutsevad ühise eesmärgi nimel.

Iga inimkoosolus pole grupp, nt. loengus osalejad – passiivne, puudub vahetu vastastikune tegevus ja samas kui seminaris lahendate ülesannet, moodustate grupi.

Grupi üksikliikmed toovad gruppi kaasa oma tõekspidamised, väärtused, isiksuseomadused, eelnevad kogemused ning need tunnused mõjutavad grupi tegevust tervikuna. Grupi ülesehitus näitab, milliste tunnustega ja omadustega inimestest grupp koosneb.

Homogeenses grupis käituvad liikmed ühtmoodi, heterogeenses grupis aga teisiti. Homogeenne grupp – liikmetel on tuntaval määral sarnaseid tunnuseid (vanus, sugu või sarnased väärtused).

Heterogeenne grupp – liikmete tunnused varieeruvad suurel määral.

Grupi suurus on väga oluline grupi toimimise seisukohalt. Töögrupp on väike grupp, mida iseloomustavad pidevad kontaktid liikmete vahel. Hea töövõimega on 8-16 liikmeline grupp, kuigi paljudes allikates väidetakse et maksimaalne grupi suurus võiks olla 12 inimest, sest siis on liikmed veel omavahel pidevas kontaktis.

Liiga väikesed grupid – palju suhtlemist, aga ei teki eriti uusi ideid.

Liiga suur grupp – tekivad alagrupid, mõned liikmed domineerivad. Mida suurem grupp, seda rohkem on ressursse ülesande täitmiseks, kuid suhelda ja koordineerida on keeruline.

Rollid grupis:
1. Ülesandega seotud rollid:
• Ideede ja tegevuste algataja – inisaator, paneb kirja, sõnastab, soovitab.
• Informatsiooni ja arvamuste otsija.
• Infoandja – info andaja grupis, mis toimub grupi sees.
• Probleemide selgitaja, kes märkavad suure ideega seotud probleeme.
• Konsensuse mõõtja, kokkulepe.

2. Suhetega seotud rollid, mille kaudu inimesed püüavad hoida gruppi koos:
• Harmoniseerija, kes püüab tegeleda sellega, et pingeid maha võtta.
• Kompromisside looja, kui on tegemist konflikti olukorraga.
• Toetaja – väljendab sõbralikkust, soojust, vastutust teiste suhtes.
• Värava/uksehoidja – inimene, kes hoiab suhtlemise kanalid avatud.
• Gruppi normide väljendaja, kes kontrollib, et tegevuses ühiskonnas täidaks heakskiidetud norme.

3. enesele suunatud rollid, eriti töögruppides, nad tegelevad iseendaga ja tahavad teiste tähelepanu, et teised ka nendega tegeleksid:
• blokeeriv - kõik, mida tema pole välja pakkunud ei sobi;
• domineerija, kes tahavad mõjuvõimu, võitlevad juhi, liidri vastu;
• eemalseisjad, kes ise seavad end grupist välja poole.

Kasutatud kirjanuds
• http://193.40.33.19/doc/OKmka2004Reino.grupid.pdf
• www.hot.ee/richard88/file/suhtlemis_psyhho.doc

Pisikese ninanipsuna ei hakanud ma selles sissekandes näpuvigu parandama.

Jätkates «Grupina gruppidest» uurimist, peab mainima, et selles puudutatakse lisaks rühma tunnustele (mis pole otseselt minu uurimisobjekt) ka arutelu rühma optimaalse suuruse üle. Nagu igas eluvaldkonnas, on siingi arvamusi mitmeid. Organisatsioonikäitumise uurijad on leidnud, et sobivaimaks suurimaks suuruseks on 12. Ka on räägitud 7-liikmelistest või koguni 21-liikmelistest gruppidest (tsiteeritud Vadi 2004). Kui see kedagi huvitaks, siis selle rühma suuruse kohta on mul oma isiklikud vaatlused ja «uurimused», mida ma siinkohal detailselt avaldama ei hakka, võin aga öelda, et kõik sõltub siiski rühma koosseisust, aga väga olulisel määral ka koostöö eesmärkidest. Spordikauge isikuna ei oska ma väga hästi rääkida peentest kombinatsioonidest näiteks jalgpalliväljakul, kuid pisikese uurimise tulemusena on selgunud, et jalgpallimeeskond on kusagil 30-liikmeline. Lisaks täiskasvanud meestele, kes lühikestes pükstes mööda muruplatsi täispuhutud nahkkotti taga ajavad on olemas treenerid, arstid, varumängijad, kohtunikud ja kes teab kes kõik veel. Kas keegi vaidleb vastu, et tegemist on grupiga? Kuigi tegemist ei ole otseselt õpperühmaga.

Päris huvitavalt on kõnealuses kokkuvõttes räägitud rühmatöö arengufaasidest, vaagides sedagi, et paarisarvulised rühmad on konfliktsemad. Ka arengufaasid ei ole hetkel uurimise objektiks. Minu teemaks on edukad ja ebaedukad rühmad. Selge on see, et rühmad, mis kõikidele ideaalnõuetele vastavad, on edukamad.

Rühma edukusest kõneldes saab mainida, et ülesannete edukama soorituse tagab selle võimalikult heterogeenne seltskond. Selline, kus iga erinevat etteantud ülesannet on võimalik kellelgi paremini täita ning kus keegi on suuteline liidri rolli kandma. Näiteks kui kogu meeskond koosneb üksnes bussijuhtidest, võiks tekkida komplikatsioone kulinaaria-alaseid peensusi vajavate ülesannete lahendamisel.

Mägi (2000) järgi on kirja pandud rühmatöö printsiibid.

Hea ja tulemusliku rühmatöö läbiviimisel on oluline silmas pidada, et:
• Kõik võtavad sellest osa ja keegi ei püüa kõrvale jääda, toimub aktiivne arutelu
• Toetatakse üksteist mõtete avaldamisel
• Üksteist usaldatakse
• Eriarvamused arutatakse hoolikalt, püütakse neid mõista ja leida ühine arvamus
• Liikmed kuulavad hoolega iga kõnelejat. Ühtegi seisukohta ei jäeta tähelepanuta
• Oma seisukohti põhjendatakse
• Genereeritakse uusi ideid

Kui üksainuski eespool loetletud tingimustest täitmata jääb, pole võimalik rääkida rühmatöö edukast sooritusest. Seesama Mägi (2000) olevat oma kirjutises vihjanud ka rühma sünergiale (kui ma siin oma sõnastust kasutada tohin), mainides, et rühmatööga saavutatu on midagi enamat kui rühmaliikmete võimete, teadmiste ja oskuste mehhaaniline summa.

Peab vahemärkusena mainima, et see mu tsiteeritav lugemispala on sedavõrd paeluv, et ma unustan pidevalt oma põhieesmärgi ning süvenen mitmetesse põnevatesse nüanssidesse, millest osaliselt mu eesmärgiga kattub VASTUPANU.

Vastupanu on (Karin Hango ja Vahur Murutari järgi aastast 2009) inimese normaalne reaktsioon survele ja muutu(mi)sele. Vastupanu võib olla passiivne (põgenemine, vältimine, unustamine, vaikimine) või agressiivne (vaidlemine, õigustamine, ründamine, pikalt rääkimine, alavääristamine). Vastupanu kohates võiks rõõmustada aktiivse vastupanu puhul, mitte põgeneda sellest kohast ega kõnealuse probleemi juurest.

Vastupanu avaldub erinevate kaitsemehhanismidena, mida võib märgata ka õppimise protsessis (nagu ka Bee & Bjorklund on 2004 kirjutanud). Selle kohta on artikli 34...35. lehekülgedel koguni ülevaatlik tabel. Tõenäoselt on rühmatöö seda ebaedukam, mida enam selle liikmed omistavad üht või teist liiki vastupanu.

23:59

Kommentaar