Gary juuksed tõusid aeglaselt turri.
Kus see elukas on? Miks ta vait jäi, raibe?
Gary vahtis pimedust, kuid ei näinud mitte midagi. Ta tahtis lampi pea kohal keerata, et valgustada põrandat, kuid jäi hiljaks.
Must kogu hüppas öökapile, pimedas vilksatasid vaid rohelised silmad, ning järgmisel hetkel tundis Gary, kuidas kakskümmend teravat küünt tungis tema näkku.
Gary karjatas ootamatusest, ent sel silmapilgul purskus soe veri haavadest tema näole ning noormees hakkas röökima. Tal oli tunne, nagu oleks tema näkku löödud kakskümmend naasklit, mis rebivad tema nahka, paljastades siin-seal juba pealuud. Kass kräunus metsikus vihas ning Gary haaras temast pimesi kahe käega kinni.
Noormees rabeles voodil, veri voolas tema silmadesse ja pritsis linad täis. Kassi küüned püüdsid kangekaelselt silmadeni jõuda. Gary jõud rauges, tema liigutused muutusid üha aeglasemaks, röökimine sumbus nutusteks karjeteks ning kui kassi küüned rebisid tema parema põse naha narmendavateks ribadeks, kaotas ta meelemärkuse.
Kui Ruth Staunton hommikul palatisse astus, et Gary üles ajada ja teatada talle hommikusöögist, jäi ta lävel tardunult seisma.
Kogu voodi oli verine, noormehe näos oli hulganisti kuivanud haavu, nagu oleks seda kääridega lõigatud. Isegi lävelt oli näha, et tema parema silma laug oli julmat katki rebitud. Paljastatud silm vaatas tuimalt enda ette, midagi nägemata.
Staunton vaatas hetke vaikides Gary liikumatut keha, siis pööras järsult ümber ning tormas lubivalge näoga Carltoni kabinetti.
"Patsient 304-ndas!" hüüdis ta, enne kui jõudis ukse avada. Ta vajus Carltoni kabinetti ning jäi peaarsti laua ette nõtkuvatel jalgadel hingeldades seisma.
"Mis temaga on?" küsis Carlton ärevalt, nähes Stauntoni näoilmet. Ta tõusis kiiresti püsti.
Noor õde seisis vaikides keset kabinetti, vahtides uduse pilguga Carltoni lauda.
"Ta on... üleni verine... ja... lõigutud..." ütles ta vaevukuuldavalt ning vajus teadvuseta põrandale.
"Pagana tüdruk!" pomises Carlton vihaselt, tormates kabinetist välja. Neiu jäi helepruunile vaibale liikumatult lebama.
Carlton sööstis Gary palatisse. Esimesel hetkel jäi ta tummalt seisma, kuid võttis ennast kohe kokku ja astus voodi juurde.
Ta kergitas ettevaatlikult noormehe pead ja katsus pulssi. Carltoni sõrmed tajusid selgeid lööke, Gary oli elus. Arst rahunes natuke. Verekaotus oli praegu kõige hullem. Noormees võis terve öö olla siin lebanud ning ta tuli kiiresti reanimatsiooni toimetada. Imelik oli ainult see, kuidas Gary oli suutnud endale sellised haavad tekitada. Tõenäoliselt on tegemist tõeliselt raske masohhismi-juhtumiga...
Kuid praegu ei olnud aega sellistele asjadele mõelda. Oli vaja kiiresti midagi ette võtta, ta noormees oli juba niigi nähtavasti väga kaua selles seisundis olnud. Kui Carlton laskis tema pea padjale tagasi, kostis Gary kurgust kokkusurutud korin, nagu viimase vee väljumisel vannist.
Carlton hakkas kohe tegutsema. Erinevalt sellest noorest õest, kes lebas praegu tema vaibal, oli ta kogenud arst, kes oli ka hullemaid asju pidanud nägema. Kuigi isegi temal tuli endale tunnistada, et sellist õudust polnud tal veel ette tulnud. Gary magas (Carlton imestas, kuidas ta selliste haavadega magada suutis) ühe poolavatud silmaga, mille laug narmendas väikese nahariba küljes ja oli verega kleepunud tema nina külge.
Carlton jooksis telefoni juurde ning paari minuti pärast olid mehed reanimatsioonist kohal ja Gary toimetati minema. Hiljem, kui noormehe haavad oli kinni õmmeldud ja Ruth Stauntoni praktika lõpetatud lahti laskmisega, käskis Carlton tema enda silme all Gary küüned lühikeseks lõigata.
"Tule üles, Gary!" ütles mingi vana tuttav hääl käskivalt Gary kõrva ääres. Noormees toibus. Ta ootas, et keegi hakkab teda raputama, kuid seda ei juhtunud. Vaid hääl rääkis:
"Aitab, Gary! Tule üles, sa oled juba kaua maganud. Kuuled sa, ärka, kurat!"
Hääl rääkis tugeva iiri aktsendi ja metalse kõlaga, nagu...
"Kapsel?"
"Jah."
"Mis sa minust veel tahad?" Jälle kadus tunne, mis oli selle viimase magamisega tekkinud - et Kapsli-jant on kõigest unenägu või shokis sonimine. Gary tundis uuesti, et Kapsel elab temas, kasutab tema energiat, õhku, toitu...