Kapsel(3)
Iirlased!... Sead!... Sähvatus... Asfalt... Raiped!...
Gary peas tantsisid tulukesed ja mingid seosetud sõnad. Ta tundis, et lebab millelgi pehmel ja avas aeglaselt silmad. Ta ei teadnud, mida ta ootas enda ümber näha, kuid millegipärast mitte haiglapalatit.
Ta lebas ühekohalises palatis; tema suus oli läbipaistev hapnikutoru; aknast paistis sisse hele juulipäike. Voodi kõrval seisid mingid aparaadid; üks piiksus vaikselt.
Miskit on korrast ära, mõtles Gary. Palat, palat... Ta meenutas meeleheitlikult. Kuidas ma siia sattusin? Midagi on tõesti korrast ära...
Sähvatus...
Gary ajas ennast küünarnukkidele, kuid vajus kohe padjale tagasi. Tema keha oli veel liiga nõrk füüsiliste pingutuste jaoks. Naba piirkonnas tuksus tuim valu. Ta puudutas õrnalt sõrmedega valutavat kohta ning läbi särgi tundis karedat õmblust, nagu oleks kõhu sisse püksilukk tehtud.
"Mis kurat!" Gary tõmbas särgi üles ning nägi naba kõrval umbes pöidlapikkust punetavat haava. "Põrgu, mis asi see veel on!"
Sähvatus...
Gary vahtis arusaamatult õmblust ega saanud midagi aru. Mis asi see oli? Miks ta üldse haiglas on? Mis põrgut temaga juhtus?
"Suva," Gary püüdis rahuneda ning lasi sõrmedel närviliselt üle õmbluste joosta. "Pagana värk ikkagi!"
Ta püüdis meenutada, mis juhtus, kuid ei suutnud. Oli mingi sähvatus, oli teab mis jama veel, kuid nüüd on ta haiglas...
Kõik Gary sees karjus ja kiunus, tema pea valutas ja sõrmed mudisid rahutult õmblust.
Operatsioon...
"Operatsioon!" karjatas Gary mõistus ning ta litsus hambad hapnikutorusse. "Kurat, see on ju operatsiooni jälg! Mulle tehti operatsioon!"
"Operatsioon" jäi tema pähe kõlama nagu halb kaja, kui silme ette ilmusid järsku eredad tuled ja helesinistes maskides näod; kõrvu kostis skalpellide ja kääride klõbin ning summutatud hääled. Miski Gary sees liikus ettevaatlikult.
"Käärid... Ei, väiksemad... Jah, need... Tehke kiiremini, palun! Jah, aitäh..."
Sinistes maskides inimesed kadusid vahel heleda lina taha, mis varjas Gary eest tema keha rinnust saadik. Miks ei ole ma narkoosi all, välgatas Gary peas, kuid tundus, nagu ei teeks mitte keegi sellest välja.
Gary pööras aeglaselt pead ja nägi enda kõrval laual väikesi kandikuid. Ühe peal olid puhtad, teise peal juba kasutatud, veriste plekkide vahel lebavad riistad erineva suurusega käärid, skalpellid, pintsetid ja veel mingisugused vahendid, mida Gary nägi esimest korda. Eemal oli ka kolmas kandik, kuid selle peal ei olnud esmapilgul midagi näha. Gary pingutas silmi ja tahtis pead tõsta, kuid ei suutnud; tundus, nagu oleks ta laua külge naelutatud.
Mingi rumalus, mõtles Gary. Mingi rumal unenägu, kõik see operatsioon ja haigla...
"Õde, pintsetid!"
"Jah."
Kostis vaikne kolin, kummikindas käsi võttis esimeselt kandikult hõbedased pintsetid ning kadus lina taha.
"Aitäh..."
Samal hetkel, kui teisele kandikule asetati verest tilkuvad käärid, tundis Gary, kuidas miski hakkas tema sees tugevalt liigutama,
nagu oleks keegi pintsettidega tema sees urgitsenud.
Ei! röögatas Gary, kuid sai kohe õudusega aru, et ei suuda oma suud avada. Pintsetid tõmbasid mingit tema siseelundit lahti.
EI! EI! E-EI!... Gary röökis ja püüdis rabelda, kuid tema keha lebas operatsioonilaual liikumatult nagu laip. Ta ei kontrollinud seda. Samal ajal urgitsesid hõbedased pintsetid halastamatult tema sisikonna kallal.
Järsku tundis Gary, kuidas mingi väike elund tema sees rebiti lahti ning järgmisel hetkel lendas teisele kandikule verd immitsev tükike. Iiveldus tõusis Gary kurku.
"Valmis... Õde, pintsetid..."
Pintsetid asetati teisele kandikule muude veriste riistade juurde.
"Puhtad pintsetid ja kapsel."
"Jah."
Kummikindas käsi võttis kandikult puhtad pintsetid ning sirutas kolmanda kandiku järele. Ta võttis haarade vahele mingi väikese metallitüki ning enne, kui ta kadus lina taha, nägi Gary, et see oli piklik vaskse läikega kapsel, millel hüplevad eredad valguskiired paistsid noormehele naeratavat. "Ära pabista, sind lõigutakse väheke ja kõik saab korda, ainult püksilukk jääb pärast järele..." ütles see naeratus võika muigega.
Läbi valu ja hirmu kusagilt kaugelt kostis Gary peas küsimus: mis asi see on? Kuid järgmisel hetkel tungisid võõrad pintsetid jälle tema kehasse ning Gary hing jäi kinni. Ta maigutas tummalt suud, kuni tema sees lükati mingid kaks elundit laiali ning väike külm metallitükk asetati nende vahele.