Kapsel(3)
Iirlased!... Sead!... Sähvatus...
Asfalt... Raiped!...
Gary peas tantsisid tulukesed ja mingid
seosetud sõnad. Ta tundis, et lebab millelgi pehmel ja
avas aeglaselt silmad. Ta ei teadnud, mida ta ootas enda
ümber näha, kuid millegipärast mitte haiglapalatit.
Ta lebas ühekohalises palatis; tema
suus oli läbipaistev hapnikutoru; aknast paistis sisse
hele juulipäike. Voodi kõrval seisid mingid aparaadid;
üks piiksus vaikselt.
Miskit on korrast ära, mõtles Gary.
Palat, palat... Ta meenutas meeleheitlikult. Kuidas ma
siia sattusin? Midagi on tõesti korrast ära...
Sähvatus...
Gary ajas ennast küünarnukkidele,
kuid vajus kohe padjale tagasi. Tema keha oli veel liiga
nõrk füüsiliste pingutuste jaoks. Naba piirkonnas
tuksus tuim valu. Ta puudutas õrnalt sõrmedega
valutavat kohta ning läbi särgi tundis karedat
õmblust, nagu oleks kõhu sisse püksilukk tehtud.
"Mis kurat!" Gary tõmbas
särgi üles ning nägi naba kõrval umbes pöidlapikkust
punetavat haava. "Põrgu, mis asi see veel on!"
Sähvatus...
Gary vahtis arusaamatult õmblust ega
saanud midagi aru. Mis asi see oli? Miks ta üldse
haiglas on? Mis põrgut temaga juhtus?
"Suva," Gary püüdis
rahuneda ning lasi sõrmedel närviliselt üle õmbluste
joosta. "Pagana värk ikkagi!"
Ta püüdis meenutada, mis juhtus, kuid
ei suutnud. Oli mingi sähvatus, oli teab mis jama veel,
kuid nüüd on ta haiglas...
Kõik Gary sees karjus ja kiunus, tema
pea valutas ja sõrmed mudisid rahutult õmblust.
Operatsioon...
"Operatsioon!" karjatas Gary
mõistus ning ta litsus hambad hapnikutorusse.
"Kurat, see on ju operatsiooni jälg! Mulle tehti
operatsioon!"
"Operatsioon" jäi tema pähe
kõlama nagu halb kaja, kui silme ette ilmusid järsku
eredad tuled ja helesinistes maskides näod; kõrvu
kostis skalpellide ja kääride klõbin ning summutatud
hääled. Miski Gary sees liikus ettevaatlikult.
"Käärid... Ei, väiksemad...
Jah, need... Tehke kiiremini, palun! Jah, aitäh..."
Sinistes maskides inimesed kadusid
vahel heleda lina taha, mis varjas Gary eest tema keha
rinnust saadik. Miks ei ole ma narkoosi all, välgatas
Gary peas, kuid tundus, nagu ei teeks mitte keegi sellest
välja.
Gary pööras aeglaselt pead ja nägi
enda kõrval laual väikesi kandikuid. Ühe peal olid
puhtad, teise peal juba kasutatud, veriste plekkide vahel
lebavad riistad erineva suurusega käärid, skalpellid,
pintsetid ja veel mingisugused vahendid, mida Gary nägi
esimest korda. Eemal oli ka kolmas kandik, kuid selle
peal ei olnud esmapilgul midagi näha. Gary pingutas
silmi ja tahtis pead tõsta, kuid ei suutnud; tundus,
nagu oleks ta laua külge naelutatud.
Mingi rumalus, mõtles Gary. Mingi
rumal unenägu, kõik see operatsioon ja haigla...
"Õde, pintsetid!"
"Jah."
Kostis vaikne kolin, kummikindas käsi
võttis esimeselt kandikult hõbedased pintsetid ning
kadus lina taha.
"Aitäh..."
Samal hetkel, kui teisele kandikule
asetati verest tilkuvad käärid, tundis Gary, kuidas
miski hakkas tema sees tugevalt liigutama,
nagu oleks keegi pintsettidega tema
sees urgitsenud.
Ei! röögatas Gary, kuid sai kohe
õudusega aru, et ei suuda oma suud avada. Pintsetid
tõmbasid mingit tema siseelundit lahti.
EI! EI! E-EI!... Gary röökis
ja püüdis rabelda, kuid tema keha lebas
operatsioonilaual liikumatult nagu laip. Ta ei
kontrollinud seda. Samal ajal urgitsesid hõbedased
pintsetid halastamatult tema sisikonna kallal.
Järsku tundis Gary, kuidas mingi
väike elund tema sees rebiti lahti ning järgmisel
hetkel lendas teisele kandikule verd immitsev tükike.
Iiveldus tõusis Gary kurku.
"Valmis... Õde,
pintsetid..."
Pintsetid asetati teisele kandikule
muude veriste riistade juurde.
"Puhtad pintsetid ja kapsel."
"Jah."
Kummikindas käsi võttis kandikult
puhtad pintsetid ning sirutas kolmanda kandiku järele.
Ta võttis haarade vahele mingi väikese metallitüki
ning enne, kui ta kadus lina taha, nägi Gary, et see oli
piklik vaskse läikega kapsel, millel hüplevad eredad
valguskiired paistsid noormehele naeratavat. "Ära
pabista, sind lõigutakse väheke ja kõik saab korda,
ainult püksilukk jääb pärast järele..." ütles
see naeratus võika muigega.
Läbi valu ja hirmu kusagilt kaugelt
kostis Gary peas küsimus: mis asi see on? Kuid
järgmisel hetkel tungisid võõrad pintsetid jälle tema
kehasse ning Gary hing jäi kinni. Ta maigutas tummalt
suud, kuni tema sees lükati mingid kaks elundit laiali
ning väike külm metallitükk asetati nende vahele.
|