hullumeelse kõledas majas
kõnnin yksi mina, patune koer
ja avatud aknast
irvitab hääletu nõmm metsiku jõe kaebeid
lillede sõrmed pimedas aias
vihkavad jaanuaripäikese
kylmkahvatut naeratust
lõõskavas jasmiinilumes eostuvaid õhtupoolikuid

kadakate ööhägused seljad ehakumas
välgud leitsakuses linnas, mesilased mirabellide õitel
kannikeste ahastus beezhil aknalaual