taevas majade kohal on punane
& kõik need sõnad on ykskord juba öeldud
tuhmilt valgustet raudteejaamas
pole enam kedagi ja vaikus... (miks ma jälle vaikusest kirjutan?)
...nyyd lõhnavad su juuksed sooja vanni järele
nagu oleksid sa äsja kymmelnud
nyyd lõhnavad su juuksed vannivee järele & me sõidame
aeglaselt linna tagasi
nende suurte puude vahele kus peatus aeg jääb yksnes
auklikku ööd, häbelikku & väsinut
ja mina ei või iial tunda oma kehas su sydame lööke
ja sina ei saa iial teada mida ma
mõtlen neid luuletusi kirjutades