tursunud päike, ta kahvatud silmalaud võbelevad
    akveduktide luitundhallil pinnal. laotusse riputet nööril
    tiirleb kotkas, oma kaheksakujulisi tiivajälgi helesinisele
    lõuendile jättes, silmates maas lebavat kõhna inimkogu,
    tema leevikesepunast salli, yhe otsaga päevitunud kaela
    all, teisega hajameelses tuules. teelt tõuseb tolmu,
    läheneb auto, siis teine ja kolmas. kõmin veereb läbi leige
    õhu, taamal kajavad vastu mäed.