väike tydruk sinu nukrates pilkudes
on mu kirjutamata luuletused
sinu soojades kätes
lõputud talvised ööd
väike tydruk sina ei tea mis on yksindus
sina ei tea mis on ahastus

sellepärast et sina
sina oled joovastav vihm mis kõnnib yle kevadise põllu
mägedelt sulanud lumi
kodumetsade mõttetu kutse
kuivanud allikas kõrbes kus
pleekivad hääletuks ränduri hyljatud luud