Kujotamiq arvotit/puutrõt (computer) ette talona -- kotussõna, koh peremihe (user) käske perrä käü määnegi tüü, miä või andaq määntsegi tulõmusõ.
Töödeldäs tsibipudinit (bit, võit võrrõldaq viläterägaq) ja pudinit (byte = 8 tsibipudinat), midä hoiõtas tsibipudina- vai bitisalvõh, lühidält lihtsält salvõh (file). Om olõmah mitund sorti salvi, näütüses dokomendisalvõq (koh hoiõtas dokomente), pildisalvõq (image file), helüsalvõq (sound file ); nii niguq peris taloh ommaq erälde kartoli-, vilä- vai muuq salvõq. Näütüses dokomendi võit võtta salvõst (open file ), tuud toimõndadaq/muuta (edit) ja peräst jälq pandaq/pästä salvõ (save) vai pandaq tõistõ salvõ (save as). Mito salvõ või ütehkuuh ollaq. Säänest par'ki või nimetädäq salvistus (directory, folder). Kotus, koh hoiõtas salvistuid, om mud'oki ait (drive, disk). Üts ait või mahotadaq nt. 1,2 gigapudinat.
Tüüd tetäs taloh sulatside (program ) abiga. Sulatsõq makassõq, nigu arvata või, sulatsõsalvõh (program file). Sulatside tüü käüse kupja/vardja (operating system, Windows, UNIX vmt.) kontrolli all. Salvi majandamisega tegeleseq aidamiheq (file manager, nt. Windows Commander, Norton Commander). Sulatsõq, kiä avitasõq tekste tetäq, ommavaq kiräts'uraq (word processor/editor, nt. Notepad, MS Word, joe), pilte avitasõq joonistadaq pildits'uraq ehk tsehkendäjäq (nt. Coreldraw), kirjo kirotamises, saatmisõs ja saamisõs tarvitadas postipoisi vai -mihe api (mail program ).
Sulatsit võetas tüüle (install) ja lastas vallalõ (uninstall). Pelgämä piät sulatsit, kiä mynd viirust kandvaq. Noidõga võitlõsõq tohtrõq (antivirus program). Inämbüisi tulõ sulatsidõ iist massa, agaq mynõq tüütäseq syski peris ilma iist, nii üteldäq vabatahtlikult (freeware). Midä parõmpat tüülist saiaq tahat, toda rohkõmp piät massma.
Puutrõsulatsõq ommavaq mynõh mõttõh parõmpaq ku peris sulatsõq. Nääq teeväq täpselt tuud, midä kästäs. A ku näid sukugi käse-iq, sys nääq tii-iq kah midägi. Et sulatsit tüüle pandaq ehk joosutadaq (run) tulõ tavalidselt näile vitsa/kaika/saiba/piidsa (mouse) kur'a otsaga (left button) topõltlüük' (double click) andaq. Ekraani vai viisori pääl kujotõdas tuud orana, minkaga om hää laisko takast ts'usk'i. Viil om võimalik sulatsit kirälikult, sõrm'lavva abil tüüle sundi, a mitte väega kavvõh tulõvikuh eski suulidselt käsotadaq.
Üts tüüpiline näütüs peremihe tegevüsest. Peremiis aja vitsa topõltlöögigaq tüüle kiräts'ura MS Word, võtt tuu abiga salvõst 'kiri.doc' määntsegi teksti, muut tuud veitse ja kuda (print, vrd. synagaq 'kuvama') sys tuu vahtsõ kirä (paprõ)piiligaq (printer) paprõhõ (nii niguq mustrõ koetas kangahõ). Kudamisõ man ommavaq abis umma amõtit häste tundvaq kangroq (driver).
Sulatsõq tekküseq välläoppamise ehk amõti oppamise (programming) tiil. Sulatsõ- ehk amõtioppaja (programmer) kirotas sulatsõlõ rida-rialt ette kuis määntsehki olukõrrah toimi ja täpselt tuu perrä sulanõ tegegi. Oppajast, kinkal om joba pall'o kogõmuisi, või saiaq metoodik vai süsteemianalüütik (system analyst ). Tihtipääle om vaja sulatsilõ vahtsit kunstõ mano opata, näide tiidmiisi tävvendädäq (update). Tuud kupall'o sulanõ mõist ja tiid, näütäs timä versiooni nummõr', umbõs nii niguq keevitäjide vai malõmängjide häädüst näütäseq katõgooriaq.
Kyik' tüütegejäq - sulatsõq, kupjaq jms. - moodustasõq tüüväe (software, soft = pehmeh). Kyik' muuq tüütegemise riistapuuq - puutrõq, peeleq, pildivõtjaq jne. - moodustasõq abiväe (hardware, hard = kalg', massin om iks kalõmp ku inemine). Abiväest ilma tüüväeldä olõ-iq midägi kassu, nii niguq näütüses koolimaja oppajildaq latsi oppa-iq.
Et hää tüülidse iist piät pall'o massma om puutrõmaailmah väega pall'o tüüväepiraatlust. Tuu tähendäs, et sulatsit kloonitas ilma rahha massmaldaq. Tollõ kluun'mise suhtõh om puutrõmaailm perismaailmast mynõ sammo võrra iih.
Taloq kuulussõq inämbüisi suurõmbidõ asotuisi - mõisidõ (server) - mano. Mõisaq kuulussõ üleilmalistõ mõisavõrko (internet) vai lihtsält võrko. Nii niguq maakaardi pääl om tiidevõrk ja tollõ suurõmpih sõlmih mõisaq. Teid mõisidõ ja talla vaihhõlõ tegeväq ja näid kõrrah pidäväq tiideval'tsusõq (internet service provider). Suurõmbidõ mõisidõ vaihhõl ommavaq lajõmbaq tiiq, kost mahus kõrraga läbi rohkõmp tsibipudinit (bps = tsiBiPudinitSekondih).
Egal mõisal om võrgoh kimmäs aadrõss (nt. ut.ee). Taloperemiihil ja mõisatüülidsil (noil, kiä tüütäseq mõisa tüüpaigah (workstation )) ommaq umaq postiaadrõssiq, koh tavalidsõlt om näide nimi ja tollõ takah mõisa nimi. Tavalidsõlt tuvvaki-iq posti kodoussõ ette kätte vaid hoobis mõisahõ, kost piät sys tuu ärq ots'ma. Tuu jaos piät minemä (vai ots'ma tii vai tegemä tii vai ajama jäleq) mõisahõ (connecting to server...). Tynõkõrd jälq om vaja määntsitki salvi mõisahõ viiäq ( upload) vai mõisast tuvvaq (download ). Tuud avitas tetäq salvõvittäi (FTP-client; FTP-server = salvõpittäi).
Pall'odõh mõisidõh om olõmah määnegi raamatokogo taolinõ ruum', koh hoiõtas lehti, miä põhilidsõlt sisaldasõq teksti agaq tihtipääle kah pilte, filmijupikõisi vai muid vidinit. Sääntse lehe päält või lugõjat juhatadaq tõisi lehti pääle, miä võivaq ollaq kasvai tysõh maailma otsah. Kõik' sääntseq leheq moodustasõq kokko lehistü (web). Üteh mõisah olõvit lehti pidäväq kõrrah ja tävvendäseq lehistühoitjaq (webmaster), nii niguq raamatokogoh pidäväq kõrda raamatokogohoitjaq. Lehti saa lukõq lehitsejä (browser) abigaq, umbõs nii niguq klavõrimängjäl om sulanõ, kiä avitas noodilehti käändäq.
Pääle tuu või mõisist löüdäq viil jututarri (talker), avalikkõ peldikusaino ja viil pall'o muud põnõvat.
Kygõ suurõmp hädä om, kuis arvotit/(kom)puutrõt nimetädäq. Kuna arvotiq tegele-eiq inämp ammuq ynnõ rehkendämisega ja puutrõ om vyyrsyna, sys olõssi naidõ synno asõmõlõ hädäste vaja midägi muud.
Laanõ Valdis
Egasugutsõq kommõntaariq ommavaq oodõt aadrõssil vlaan (ätt) ut.ee .