Algebraline avaldis on avaldis, mille väärtuse leidmiseks kasutatakse lõplik arv kordi vaid nelja aritmeetika põhitehet (liitmist, lahutamist, korrutamist, jagamist) ning astendamist ja juurimist täisarvulise astendaja ja juurijaga.

Näiteks: 2a+4a²

Üksliikmeks nimetatakse reaalarvulise teguri ja ühe või mitme muutuja naturaalarvulise astendajaga astme korrutist.

Näiteks: -5a³ b

Hulkliikmeks nimetatakse üksliikmete liitmisel ja lahutamisel saadud avaldist.

Üksliikme kordajaks nimetatakse üksliikmes esinevat reaalarvulist tegurit. Kui tegur võrdub ühega, siis jäetakse ta kirjutamata. Üksliikme kordaja märki (+ või −) nimetatakse üksliikme märgiks. Üksliikme astmeks nimetatakse temas olevate muutujate astendajate summat.

Näiteks:

−7xyz³ on viienda astme üksliige, sest muutujate astendajate summa on 1 + 1 + 3 = 5;

2a on esimese astme üksliige, sest a astendaja on 1;

Üksliige 53 on nullinda astme üksliige, sest muutujat pole, ehk muutuja astendaja on 0.