Projekti peaeesmärgiks oli parendada kultuuri mõõtmist luues kultuuri mõõdikud, mis 1) on ajakohased; 2) põhinevad kogu elanikkonda esindavatel andmetel; 3) on kättesaadavad nii riikide kui ka riigisiseste regioonide kohta; 4) katavad paljusid riike; 5) kirjeldavad kaasaegseid kultuurierinevusi; 6) on kättesaadavad erinevate ajahetkede jaoks.
Esimeses etapis kaardistati erinevad olemasolevad mudelid kultuuri mõõtmiseks. Selle etapi kõige olulisem tulemus on teoreetiline teadusartikkel (Kaasa, 2021), mis seob kolm kõige tuntumat kultuurimudelit (Hofstede, Schwartz, Inglehart) ühtsesse süsteemi ja näitab, kuidas nende mudelite kultuuridimensioonid omavahel suhestuvad: mis on millega sarnane.
Kuidas erinevate mudelite püstituses kasutatud märksõnade alusel on võimalik need mudelid süstematiseerida, on võimalik vaadata sellelt jooniselt:
ülevaatlikku skeemi, kuidas kolm kõige tuntumat kultuurimudelit (Hofstede, Schwartz, Inglehart) kontseptuaalselt üksteise suhtes asetuvad, näeb sellelt jooniselt:
Järgmisena kaardistati eri rahvusvahelistest uuringutest kättesaadavad andmed. Nii erinevate kultuuri aspektide kaetuse kui ka eri piirkondade ja ajaperioodide kaetuse poolest osutus parimaks valikuks WVS/EVS.
Teises etapis arvutati WVS/EVS andmete põhjal uued näitajad kultuuri mõõtmiseks, mis põhinevad kogu elanikkonna andmetel. Kahe dimensiooni (vabadus-mure ja vastutus-usk, sarnased Ingelharti dimensioonidele) skoorid on nüüd saadaval (Kaasa & Minkov, 2022) 115 riigi kohta. Andmed on välja toodud kuue perioodi kohta aastatel 1990-2020. Euroopa riikide kohta on olemas ka riigisisese regioonide skoorid (Kaasa & Minkov, 2022, online appendix). Samuti on uued skoorid võimalik välja arvutada WVS/EVS-i tulevaste lainete pealt.
Nende dimensioonide skooride põhjal koostati ka kultuurikaart, mis annab ettekujutuse eri riikide kultuuri kauguse kohta üksteisest. Kultuurikaarti näeb sellel joonisel:
Edasi uuriti empiiriliselt, kuidas on loodud kultuuridimensioonide komplekt seotud teiste kultuurimudelitega, mille kohta on olemas kaasaegsed andmed. Need teised kaasaegsed kultuurimudelid on samuti kõik kahemõõtmelised: Ingleharti mudel, Minkovi nn ümbervaadatud Hofsede mudel ning Beugeldsijki ja Welzeli katse sünteesida Hofstede ja Ingleharti mudelit. Selgus, et kõik need mudelid on nö üksteise pöörded, nagu näha sellelt joonisel:
Kuidas see empiiriline süntees seostub eespoolmainitud kolme kõige tuntumat kultuurimudelit (Hofstede, Schwartz, Inglehart) sünteesiva skeemiga, näeb sellelt jooniselt:
Kuna erinevate nähtuste kirjeldamiseks võivad olla sobivaimad nö erinevad dimensioonide pöörded, siis sai projekti käigus loodud ka ajakohased näitajad, mis tuginesid nn ümbervaadatud Hofstede ehk Minkovi mudelile. Need on kättesaadavad 102 riigi kohta (Minkov & Kaasa, 2022).
Kuna eespoolkirjeldatud empiiriline süntees ei katnud Schwartzi mudelit, siis täieliku pildi saamiseks viidi läbi veel üks uuring. Kaasates WVS-ist täiendavaid küsimusi, mida ei ole küsitud kõigis lainetes, positsioneeriti ka Schwartzi mudeli elemendid empiiriliselt erinevate mudelite süsteemi (Kaasa ja Welzel, 2023).
Kuidas Schwartzi mudeli elemendid paigutuvad kolme kõige tuntumat kultuurimudelit (Hofstede, Schwartz, Inglehart) sünteesivasse skeemi, saab vaadata sellelt jooniselt:
Kuidas Schwartzi mudeli elemendid suhtestuvad erinevate kaasaegsete empiiriliste kultuurimudelitega, saab vaadata sellelt jooniselt:
Kolmandas etapis testiti loodud kultuuridimensioonide komplekti võrdluses teiste vanemate ja uuemate kultuuridimensioonide skooridega erinevate nähtuste selgitamisel. Võrdluses tuli välja, et uutel kultuuri mõõdikutel on tõepoolest suurem seletusjõud kui näiteks Hofstede või Schwartzi avaldatud dimensioonidel. Kuigi projektis viidi läbi mitmeid põhjalikumaid uuringuid, annavad hea ülevaate erinevate kultuurimudelite seletusjõust lihtsad korrelatsioonitabelid (Kaasa & Minkov, 2022).