3.2. Kristalli lineaarne soojendusskeem

Eelnevalt vaadeldud kõverate parve saamiseks kasutatakse isotermilist soojendust.

Tsentri parameetrite S ja E_a üheaegset ühest määramist võimaldab kristalli lineaarne soojendamine, mis on ka eksperimentaalselt lihtsasti teostatav. Sel juhul avaldub proovi temperatuuri muutus ajas lineaarse seosega

(3.2.1)

(3.2.2)

Siin b on soojenduskiirus ja T₀ on mõõtmise algtemperatuur.

Tehes muutujate vahetuse

(3.2.3)

saab minna kontsentratsiooni ajaliselt sõltuvuselt üle minna kontsentratsiooni temperatuurilisele sõltuvusele

(3.2.4)

(3.2.5)

(3.2.6)

(3.2.7)

Valemis (3.2.7) oleval integraalil pole analüütilist lahendit, kuid integraali väärtus arvutatakse edaspidise modelleerimise käigus välja programmi Octave standardfunktsiooniga quad.

Analoogselt ajalise sõltuvusega on otstarbekas kasutada normeeritud kontsentratsiooni

(3.2.8)

Kui minna ajaliselt sõltuvuselt üle temperatuurilisele sõltuvusele , siis saab tsentrit iseloomustavad parameetrid määrata ühelt kontsentratsioonikõveral. Teisendades valemit (2.4) järgmiselt

(3.2.9)

(3.2.10)

on tulemuseks sirge ehk funktsioon y(1/T)

(3.2.11)

kus sirge tõus

(3.2.12),

algordinaat

(3.2.13),

funktsiooni argument

(3.2.14)

ja funktsiooni väärtus

(3.2.15)

Siit on juba kerge üheselt leida lineaarregressiooniga sirge tõusu ja algordinaadi kaudu aktivatsioonienergiat ja sagedusfaktorit:

(3.2.16) (3.2.17).

Üles seatud Sun., 07.11.1999.
Viimati muudetud Sun., 07.11.1999 05:27 PM CEST
WWW-lehekülje kujundus, õigused, vastutus © Heiki Kasemägi, 1999