31.10.2011

Kursusele on inimesi juurede tekkinud. Päris tore. Julgustav on näha sedagi, et minu rühma on veel registreerunud Külli, Darja ja Anu. Eile jäi mul lugemine pooleli probleemõppe sammude juures. Selle teema uurimine on aga oluline, kuna ma just selle rühma valisin. Videoklipis esitab Einike Scmidti (1983) seisukohti.

14:20

Jätkates materjalidega tutvumist, tabas mind hämmeldunud muie, kui jõudsin reani, mis kirjeldas nelja põhipunkti, mida olla õppijad e-õppe eelistena välja toonud. Eriti tähelepanuväärne, et nende nelja punkti juures on kaheksa inimese nimed. Kui ma nüüd tahaksin seesugust professionaalset kretinismi jätkata, peaksin tõsiausa tsiteerijana lisama siia veel käesoleva kursuse koostajate nimed, või siis vähemasti selle nime, kes vastava lõigu on kirjutanud.

Õppijad on toonud välja, et (Di Marco, Maneira, Ribeiro, Maneira, 2009; Taradi, Taradi, Radi, Pokrajac, 2005; Pilli, Karm, Poom-Valickis, Pilt, Marandi, 2011) e-toega PPÕs:
— on parem ja kiirem juurdepääs vajalikele materjalidele
— toimib paremini enesehindamine (testid) ja tagasiside saamine
— on aktiivsem suhtlemine
— tuleb teha rohkem tööd kui auditoorse õppe puhul

Kui nüüd aus olla, siis olen mina varem välja toonud veel teisigi eeliseid, kuid millal ja kas ma need oma mõtted publitseerisin, küll ei mäleta. Kuid on mõistetav, et käesoleva kursuse üks ideid on ka e-õppe propageerimine nende hulgas, kes veel kõhklevad.

Vähemasti on e-toe etapid kenasti välja toodud. Ent minu jaoks on see tutvustav jutt tuttav. Sain vaid teada, mida kõike puha keegi Donnelly on erinevatel aastatel asjast arvanud.

Lehel on kasulikud viited, kus Triin (Marandi, 2009) tutvustab nelja veebipõhist märkmikku: GoogleDocs, Bubbl, Edicy ning Wikispaces. Lehti (Pilt, 2008) aga tutvustab muid tehnilisi vahendeid.

Päris vahvalt oli Triin oma lehele seadnud välja, millel avanes «https://accounts.google.com/b/0/ManageAccount» ehk siis antud puhul minu aken. Miks? Eks ikka seetõttu, et ma olen alatasa sellele kontole sisse logituna arvuti taga. Peab veel lisama, et olen näidetes toodud Google vahendeid varem usinasti kasutanud, välja arvatud spreadsheets.google.com. Küsimustikud olen seni valdavalt ise koostanud (näiteks üks mõne aasta tagune küsimustik).

Samuti tutvustatakse juba eespool vihjatud Bubbl.us võimalusi, mida kindlasti ka ise proovida sooviksin.

Väga elegentne programm paistab olevat. Seni olen hakkama saanud MS Office'i programmidega (Word ja PowerPoint). Bubbl.us näikse aga tegevat seda tööd märksa lihtsamalt.

Ka Edicy pole mulle võõras. Tõsi, tollel lehel ma vaatasin ringi veel enne selle praeguse kujunduse moodustumist. Paroolgi oli ununenud. Õnneks saadeti mulle kenasti uus ja uhke. See oli niisugune: 9efa42d6 — vahetasin soodsama ja moodsama vastu. Miks mulle see ei istu? Ikka lihtsal põhjusel — tegemist on ettetehtud malliga, kus mul endal on mänguruumi napilt. Ja mulle ei meeldi, kui ma ise ei saa asju juhtida.

Wikispaces on keskkond, mis minust seni veel külastamata. See näikse võimaldavat luua lihtsaid tekstilehti (nn wikilehti) ning nii omanikul kui ka külalistel selle sisu muuta ja kustutada. Sisuks võib olla mistahes tekst, veebilingid, pildid, videod. Seesuguseid wikilehti on suhteliselt palju kasutatud WebCT kursustel ning tõenäoselt ka muudlis. Lehti lehelt saan aga teada, et muudlis on ka nn keskkonnasisene wiki.

Kenasti on toodud ühe lihtsa foorumi ja jututoa kasutamise õpetus, mis näib olevat e-õppe puhul äärmiselt mugav, kuna õppijate hulgas kipub alati olema neid, kes arvutite vastu liiga suurt huvi ei tunne.

Vaba foorum

Mugav jututuba

Rollide jaotamise alapeatükist selgub lähemalt, mis ülesanded on juhil, kirjutajal ja tuutoril. Juht ei lähe enne uue küsimuse juurde, kui on kindel, et kelleltki enam uusi ideid ei tule. Kirjutaja ei redigeeri teksti, vaid kirjutab kompaktselt kõik üles. Tuutor sekkub alles äärmisel vajadusel ning jälgib, et vestlus ei läheks päris vales suunas või et inimesed püsiksid rollides.

Päris värskendavalt mõjub, et räägitakse ka probleemidest probleemõppe rakendamisel. Eriti vinge HIRM oli tahtmatus sissetöötatud õpetamisviise muuta. Muie: mulle tundub, et sageli kaldutakse siinpuhul teise äärmusse ning tuntakse hirmu hoopis selle ees, et ettevõetud uudne õpetamisviis ei vasta standardile vms.

Kui ma seejärel sisenesin privaatsesse rühmafoorumisse, sain veenduma, et sattusingi oma probleemipõhise õppe foorumile, kuhu seni veel sissekandeid tehtud polnud. Vat ei tahtnud seekord ka mina olla see vedur ja aktivist, kannatame veel veidi. Rühmas on meid hetkel neli, ja see rühm on á priori ülejäänutest suurem, võimaldades 6 liiget. Meeldiv, et erinevate rühmade tööülesannetega on võimalik tutvuda. Lähemalt uurin neid hiljem.

21:50

Kommentaar