23.11.2011
Veel enne kl 3 öösel sattusime Propsisega (minu eksmagistrandist pedagoogikadoktorandi alias) mingile vanamoelisele teosele pealkirjaga «Reflektiivõpe keskkoolis»
ning hakkasime arutama, kas see siis puudutabki seda hetkel aktuaalset reflektsiooni või on tegemist mingisuguse täiesti uudse nähtusega. Igatahes leidsime,
et mistahes õpetamine peakski endas sisaldama arusaamise momenti, mitte üksnes reflektsioonini viiv õppimine.
Nalja pärast jõudsime ka teise äärmusse —
otsetähenduses on reflektiivõpe just see, et lastakse lapsel miskit pähe tuupida, ja siis ette vuristada — kõik peegeldub tagasi, ei neeldu midagi.
Lähemal uurimisel selgus, et tegemist on siiski suhteliselt uue, 10 aasta eest trükist tulnud raamatuga, mille autoreiks
Andrew Pollard ja Pat Triggs. Detailsem pealkiri «Reflektiivõpe keskkoolis. Käsiraamat koolidele ja kolledžitele» —
560-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites käsiraamat. Mõõdud: 170 × 240 mm. (TÜ Kirjastus, 2001).
Teose kirjeldusest loeme: Käesolev raamat käsitleb õpetamise pädevust ja standardeid, näidates kui oluline tähtsus on reflektiivõppel professionaalsete otsuste tegemisel.
«Reflektiivõpe keskkoolis» on äärmiselt laiahaardeline, keskendudes sellistele koolielu teemadele nagu õppekava ja tunni planeerimine, klassi juhatamine, õpistrateegiad,
õpetamine ja kommunikatiivsed oskused, hindamine, kooli struktuur ja selle arendamine. Raamatus, mis on valminud koostöös õpetajate, haridusspetsialistide ning kõrgkooli õppejõududega,
antakse nõuandeid klassitööks, praktilisteks ülesanneteks, esitatakse uurimustööde tulemusi, pakutakse informatsiooni riikliku hariduspoliitika kohta ning soovitatakse vastavat kirjandust.
«Reflektiivõpe keskkoolis» on suurepärane abivahend õpilastele, õpetajatele, õppejõududele.
Mul seda teost ei ole. Kuid kirjeldusest ei saa ka selget vastust, kas tegemist on õpetusega sellest, kuidas õpetada nii, et hiljem võiks nõuda reflektsiooni. Kui on keegi, kellel on see raamat käepärast, võiks sellest kirjutada.
3:18
Hakkab kujunema olukord, kus erinevaid kiireloomulisi tegevusi aina koguneb, ja pigem rohkem, kui jääb järele nende lahendamiseks olemasolevaid ajaportsjone. Jama number kaks on veel see, et erinevad
toimingud neelavad erineval hulgal aega. Sagedasti kipub sellistes tingimustes mul ette tulema hetki, kus ma kipun tegema vigu. Seda küll ei saagi liiga suureks veaks nimetada, et ma juba eile avasin oma muudli-
kursusel kontrolltöö «silma», ent unustasin kontrollida selle teostamiseks sätitud aja. Kuivõrd ma aga eelnevalt kilkasin üle kursuse, et just täna KT avatakse, siis oskasid noored ise üle küsida, et kunas
see avamine siis ka reaalselt aset leiab. Umbes kell 16 leidiski.
Samas võib raporteerida, et kui veel mu viimase sissekande ajal olid mu kuuest rühmast kaks täis ning ülejäänud neli tühjad, siis nüüdseks on vaid kaks rühma
— koledate nimetustega assimileerijad ja dissimileerijad — veel täiesti tühjad. Eks see ole kurb, kui hiljem registreerujaile
jäävad koledamad nimetused, ent tegelikkuses moodustavad nood kaks kokku umbes samamahuka töö nagu iga ülejäänud rühma omad eraldi võetuna.
Aga meie kursusel on siiski ka piisavalt tegevust. Ma ei jõua ära kiita oma kavalat otsust mitte kopeerida siia kõiki põnevaid tööülesandeid, kuna vastasel korral ma vaid sellega tegeleksingi. Jätkan põnevamate kopeerimisega, milliste arvel ma enamasti ka ise sõna olen võtnud.
Kermo rühmatööst
Rühmatöö
Postitas: Kermo Kasak - kolmapäev, 23 november 2011, 10:52
Moodle keskkonnas tuleb valida endale meeskonnakaaslane.
Õpijuhend ja kogu tegevus toimub siin . Kuna siin on jututoa ja ühistöö tegemine üheaegselt võimalik, siis ei pidanud vajalikuks luua privaatset rühmafoorumit, küll aga wiki, et kokku leppida mida valitakse. Siin keskkonnas tulebki mängu rühmatöö tegemise oskus, sest 2 inimesel tuleb kirjutada 1 lehe peale. Koostöö on oluline. Valmistöö tuleb esitada ka Moodle foorumisse teistele kommenteerimiseks.
Selline keskkond tundub minule põnev aga oht on selles, et kõiki lehti saab muuta ja kustutada. Sest tegelikult lisavõimaluste jaoks tuleb osta endale kasutusõigus. Nagu Illar oma teemas ütles, et kraaklevad õpilased tavaliselt e-õpet vabatahtlikult ei vali, siis ootan kommentaare kuidas teha seda ülesannet pommikindlamaks, et ka arvutitunnis seda kasutada :)
Vastus: Rühmatöö
Postitas: Triin Marandi - kolmapäev, 23 november 2011, 11:12
No see veebirakendus on küll vahva! Oht, et keegi eksikombel (või meelega) mõne märkmelehe ära kustutab, on muidugi suur ja siis on kogu vaev asjata...
Pommikindlam on muidugi Moodle võimalusi kasutada - rühmakaaslase valimiseks, rühmasiseseks suhtlemiseks ja rühmatöö kokkuvõtte esitamiseks ning teiste rühmade kokkuvõtete kommenteerimiseks. Samas oleks nii kahju sellest korktahvlist loobuda. Mina jätaksin selle alternatiivina kindlasti alles, kuid kirjutaks selge hoiatuse, et kõike on lihtne luua ja samalihtne kaotada.
Triin
Vastus: Rühmatöö
Postitas: Kermo Kasak - kolmapäev, 23 november 2011, 11:14
Põhikooli ja gümnaasiumi arvutitunnis on see oht ikka väga suur, et sõbra töö ära "kaotatakse" :)
Vastus: Rühmatöö
Postitas: Eve Kubi - kolmapäev, 23 november 2011, 11:43
Asjalik ülesanne. Mis peamine, nad peavad ise otsima kaks sülearvutit internetist välja ning kirjeldama neid ning põhjendama, miks just need on nende silmis parimad ja seejärel jõudma kokkuleppele, milline neist kahest on ikkagi see kõige parem! Tegelikult see ülesanne võimaldab hiljem neil tulevikus omale läpaka soetamisel (või siis olemasoleva asendamisel) juba omada korralikke eelteadmisi. Seega on tegelikult see ülesanne suunatud ka tulevikku :)
Pommkindlaid ülesandeid ei ole olemas kahjuks. Seega tuleb leida teised vahendid, kuidas kraaklejad tööle panna. Ja elu on näidanud, et kui nad e-õpet korra on proovinud, siis rohkem nad ei vingu. Ka mina nägin alguses vaeva, kui kontrolltööd veebipõhiseks tegin. Esimesel korral ohkis kogu grupp ja vandus mind maapõhja. Nagu öeldakse: tegid ja nutsid. Teise töö puhul halastasin ja ütlesin, et töö on paberil. Nüüd ei olnud enam ohkimist vaid suur vingumine: kas ikka netis ei saaks seda teha? Asi lihtsalt selles, et enne kui viitsitakse midagi tegema/mõtlema hakata, on vist vingumine/virisemine/hädalamine kohustuslik üritus neil. Lisaks sellele on Sul ettenähtud 10-20 tundi iseseisvat tööd - seega, kui tahavad semestrihinnet saada, tuleb see rühmatöö teha ja valikut neil ei ole.
Corkboard on üheks ülesandeks ju hea võimalus. Kellele see keskkond meeldima hakkab, võib ju hiljem seda hakata kasutama muuks otstabeks ka ning osta selle kasutamisõiguse ise. Mida mitmekesisemaid vahendeid arvutiõpetuses kasutada võimaldatakse, seda avaramad nende teadmised saavad olema. Muidu mõne arvates arvuti ongi ainult mängimiseks ning internet mõeldud välja rate, orkuti ja FB jaoks.
Kahjuks on selle tahvli tasuta versiooni puhul jama see, et võidakse hakata teiste töid kustutama. Siin oleks soovitus selline: tee seda ülesannet korraga ainult ühe kursusega. Ja kui mõned nupumehed leiavad, et teiste töid võib käkkida, siis annab nad kokku võttta ja teatada, et kahjuks on nii, et kogu kursuse töö on annuleeritud, ülesanne tühistatud ning annad uue ja raskema keskkonda, kust kustutada ei saa. Ja paku välja alternatiiv: täpselt 24 tunni pärast on süüdlased tulgu ja tunnistagu oma patud üles ning mingeid repressioone ei tule. Usu mind, uut tööd nad ei taha ja käkikeerjad võetakse vahele - need on reeglina sellised ülbikud, kes suud kinni ei pea. Pealegi, kus tegijaid, seal nägijaid.
Eve
PS. Kasuta seda ülesannet juba nüüd koolis. Meil on ju üks kursus hästi õhkku täis: nende arvates arvutiõpetuon täitesti mõttetu tund (sest nad olla profid juba arvutis) ning kaasõpilaste läpakad on saast. Las härrased valivad siis ise need mittesaastad välja :)
Vastus: Rühmatöö
Postitas: Kermo Kasak - kolmapäev, 23 november 2011, 11:36
Kahjuks on selle kursuse arvutitunnid juba antud :) Kuid alati võib nõuda nende käest arvutil esitades mingit tööd ning mina võin ka hindaja rollis olla.
Vastus: Rühmatöö
Postitas: Eve Kubi - kolmapäev, 23 november 2011, 11:45
Sul on see võimalus olemas - ole 15.detsember olemas - kaks paketti referaate minu ainetes sellelt pundilt:)
Vastus: Rühmatöö
Postitas: Illar Leuhin - kolmapäev, 23 november 2011, 13:31
Ma olen vaimustunud sellest Corkboardist...
Kas see on vabakasutusel (pole hetkel mahti uurida helpi). Kui jah, siis võin ise uurida, kuidas endale sinna kasutajanimi tekitada. Väga vinge ja lihtne asi näib olevat (eriti just minu praeguse kursuse jaoks).
Illar
Vastus: Rühmatöö
Postitas: Triin Marandi - kolmapäev, 23 november 2011, 13:54
Seal ei peagi mingit kasutajatunnust looma - lihtsalt lähed avalehele ja sulle antakse isikliku tahvli veebiaadress, mida saad teistele jagada.
Triin
Vastus: Rühmatöö
Postitas: Kermo Kasak - kolmapäev, 23 november 2011, 15:05
Vabakasutuses on jah selline üldine osa aga 4,99$ eest kuus saab lisavõimalusi :)
Viimane lause aneb mõtlema, et ju ma siis pean ühe tunni kuus senisest rohkem töötama, et need lisavõimalused välja teenida.
Katre akadeemiline vaidlus
Katre akadeemiline vaidlus rühmale
Postitas: Katre Luhamaa - kolmapäev, 23 november 2011, 15:34
Õigusteaduskonnas olen kõigil oma kursustel kasutanud üht või teist rühmatöö tegemise võimalust. Rühmas on tulnud lahendada kaasuseid, töötada läbi materjale ning pidada ettekandeid, oleme simuleerinud kohtupidamist vmt. E-õppe raames olen ennekõike lasknud tudengitel lahendada kaasuseid. Sealjuures ei ole ma täpsemalt mõelnud selle üle, kuidas rühma tööle saada - see on rühma enda ülesandeks olnud. Küll olen tudengite kasutusse andnud nii foorumi, wiki kui ka sünkroonse suhtlemise jaoks jututoa. Lisaks olen soovitanud docs.google.com võimalusi.
Olen üritanud modifitseerida oma hetkel käivas kursuses toimunud rühmatööd. Kursusel oli rühmatöö eesmärgiks töötada välja dokument, kus analüüsiti vabariigi valitsuse poolt välja pakutud muudatuste kooskõla põhiseaduse ning Eestile siduvate rahvusvaheliste lepingutega. Üritasin sellest kujundada akadeemilise vaidluse formaati kasutava ülesande.
Ennetavalt ütlen, et rühmad on loodud juba kursuse alguses - tudengid saavad rühma vahendi abil valida endale meelepärase valdkonna, kus kaasuseid lahendada. Toodud näide on tsiviilõigusest huvitatud tudengite rühma rühmatöö. Rühma sees alarühmad koostan ise juhuslikkuse meetodil.
Ma ei ole ise kindel, kas sellist ülesannet kasutaksin - kirjeldus tundub veidi segane ning paljusõnaline, ka ei ole minu meelest Moodles head kommenteerimist võimaldavat vahendit, mistõttu soovitan tudengitel kasutada docs.google.com võimalusi. Ootan huviga teie kommentaare. Neid võite prooviks esitada ka docs.google.com-is olevasse dokumenti (sisaldab sama dokumenti kommenteeritavana, mis on leitav käesoleva posti manuses .pdf formaadis).
Pikemalt ülesande taustast ning minu erinevatest kaalutlustest saab lugeda SIIT.
Vastus: Katre akadeemiline vaidlus rühmale
Postitas: Triin Marandi - kolmapäev, 23 november 2011, 15:49
See näeb päris akadeemilise vaidlusena välja. Ma ei saa ilmselt sellest juriidilisest kontekstist aru, kuid te ei anna ise rühmadele vastandlikke seisukohti ette? Annate ette seisukohtade alused, kuid seisukohad peavad nad ise formuleerima. Ja on kindel, et need tulevad vastandlikud?
Ülesandes pole küll midagi segast ja liiga pikk pole see ka. Ilmaselt pärast läbimängimist on näha, mida peaks teisiti seletama või juurde lisama või hoopis maha võtma.
Vahva, et kasutate ülesannete puhul lisaks Moodle vahenditele ka muid võimalusi (google.docs) ja et kajastate kõike aktiivselt enda e-portfoolios!
Triin
Vastus: Katre akadeemiline vaidlus rühmale
Postitas: Katre Luhamaa - kolmapäev, 23 november 2011, 16:21
Annan rühmadele ette rollid. Need on asjad, mis nad saavad ette ka oma tegelikus töös ning mille võtmine ning selles püsimine on üks olulisi õppetunde tööeluks. Roll määrab selle, et VV esindajad peavad otsima argumente, mis soovitud muudatust toetavad. samal ajal vastaspool peab lähtuma hoopis teistest eeldustest ning seega olen kindel, et tekivad vastandlikud seisukohad. Sama tekiks siis, kui üks pool peaks olema süüdistaja ja teine kaitsja.
Ja sedalaadi põnevaid ülesandeid on kursusel veel ja veel. Mul tekib suisa hirm, et kas mul ongi üldse midagi kohast vastu panna, mis oma kursuse noorte jaoks ka piisavalt kasulik oleks. Pean silmas seda, et ma ei tahaks koostada ülesannet üksnes selle pärast, et siin kursusel selline ülesanne on. Hea, kui sellest reflektsiooniülesandeks oleks ka kursantidele kasu.
Küllap võib reflektsioonigi olla mitmesugust. Näiteks õppija enese jaoks näiteks enne eksamit — ta saaks ise endale kinnitada, et on materjali omandanud. Teine võimalus on õppejõu tarvis, kes kõrvaltpiilujana saab tagasisidet sellest, kas ja kuivõrd õppija on asjadest aru saanud. Nagu ma olen öelnud, on minu kursus suhteliselt faktipõhine. Pole ju mingit probleemi selles, et inimestel areneb tavaliselt neli jäset, millest tagajäsemeid nimetatakse jalgadeks ning tänu püsti käimisele alajäsemeteks. Ka on fakt, et veri on vedel sidekude, mida võib erinevate tunnuste põhjal jagada rohkem kui kahekümnel erineval viisil rühmadesse, millistest tuntumad on reesusfaktor ja AB0-süsteem. Siin pole lihtsalt millegi üle arutada. Kui kursuse nimetuseka poleks «anatoomia ja füsioloogia», võinuks ju arutada psühholoogia ja muu põneva üle. Kuid see ei ole kursuse eesmärk ning selles pole mina pädev.
Etteruttavalt võin väita, et olen mõlgutanud mõtteid selles suunas, et see minu kursuse reflektsiooniülesanne võiks tähendada taas rühmatööd, nn rühmareflektsiooni. Ma ei tea, kas ma suudan selle
õigeks tähtajaks sõnastada, aga idee oleks selles, et laseksin kursusel taas rühmadesse jaguneda, seekord siis suuremate (elundkondadel põhinevate) teemade kaupa. Iga õpilane saaks ülesandeks välja tuua
enda jaoks kõige pirnima küsimuse, millest ta kas ei saanudki lõpuni aru, või siis sellise, millega ta kõige enam maadles. Seejärel võiksid sama teemarühmaga liitunud (kusjuures
seekord ma jätaksin rühmadesse jaotumise piiranguteta) igaüks seletada, kuidas nemad asjadest aru said.
Teatud arutlusperioodi lõppedes võtaks sõna kursuse juhendaja. Tarvidusel võiks ta veel appi võtta valdkonnaspetsialistide arvamusi ning need avaldada. Muidugi peaksid kõik kursusega liitunud saama hiljem võimaluse
mistahes rühma tööd uurida. Hetkel ma veel ei tea, kas rühmafoorumite kirju ongi mõistlik koheselt avalikult esitada. Ehk see segaks liigselt teiste teemadega hädas olijaid?
Omakorda tekib mul aga kahtlusi, et ehk on nii mõnelgi noorel mitmestki teemast lahtiseks jäänud otsi? Sellisel juhul pole üldse kindel rühmadeks jaotumise vajadus. Foorum peaks sellele vaatamata olema teemade järgi
jaotunud olema. Foorumites on selleks otstarbeks ka omaette vahend. Selle kõige raskema küsimuse esitamiseks peaks olema see küsimuse-vastuse foorum, kus enne teiste vastuseid ei näegi, kui ise enda küsimust
esitanud pole.
Stimuleeriva lisaboonusena olen kaalunud võimalust, et vabastada eksamitööst need noored, kes on mingi teatava hulga asjalikke tegevusi neis foorumeis toimetanud.
Hetkel on kogu see idee veel toorepoolne, aga esitamise aeg läheneb. Mõtlen lähipäevadel kiiremini.
21:20
Unustasin ju eespool sootuks lisada kõige tähtsama. See on ju see normatiiv, mis teeb mu planeeritavast ülesandest reflektsiooniülesande. Vastasel korral oleks tegemist rühmaviisilise õppimise, mitte reflektsiooniga. Nimelt peaksid noored mistahes keerukaks jäänud nüansi püüdma ära seletada nii endale kui ka eakaaslastele arusaadavas keeles ja nn oma sõnadega.
24:00
 |
 |