30.11.2011

Nüüd hakkab mul juba tunduma, et need igapäevased eilsed kipuvad kuidagi refräänina korduma. Ikka pole aega ja on palju tööd... Aga nii see on. Mulle meeldib alati, kui ma suudan päeva jooksul ette võetud tööd õhtuks kenasti ära teha. Aga ju ma olen siis saamatu. Eks oma osa ole siin ka seesugusel labasel nüansil nagu netiside aeglus. Kui iga akna avamist tuleb oodata 20 sekundit või kaustatäie failde ülesalaadimine võtab pool tundi, on see täpselt see koht, kus itimehed asja laagivaks nimetavad. Tavapärase 0.08 sekundi asemel 20 on ikka masendavalt aeglane. Selliseid probleeme tuleb ikka ette. Hiljem kusagil leheveerul kirjutatakse, et mingi liin oli maas ja teine üle koormatud või midagi seesugust. Mind aga antud hetkel see ei päästa. Muidugi oleksin ma võinud ju ühe asutuse illustreeritud kuuplaani ka homme üles panna, kuid kas ma juba rääkisin, kui palju ülesandeid mul niigi homseke plaanis on — reeglina kipuvad mul seesugused asjad siis ununema. Ja ülehomme olen ma taas pool päeva (sisuliselt küll poole ööni) koolitamas.

Tegelikult ma ikka loen postitusi ja mõtlen neis kirjutatule kaasa küll. Lihtsalt kirja panekuga on ajapuudusel tigedalt raskusi. Eks ma enamasti ole midagi püüdnud ka vastu öelda või kommenteerida, kui postitus tundub mulle sedavõrd arusaadav, et ma sellest ka mingeid vigu leian. Loen tavaliselt postituse enamvähem kohe, kui see mu postkasti satub, aga vastamiseks valin ekstra aja. Enamasti. Ei saa välistada, et enamasti ma ju vigu otsingi, olles eestlaslikult kitsi igasuguse kiitusega.

P2AV.TK.318 » Foorumid » Rühmatöö kirjeldus
Rühmatöö kirjeldus
Postitas: Illar Leuhin - kolmapäev, 30 november 2011, 00:54

Lihtsas ja arusaadavas sõnastuses rühmatöö ülesanne.

Mina aga vist ei paneks kokkuvõtte pidepunktidesse KAS-küsimusi (mis eeldavad ühesõnalist jah/ei vastust) ega seda läbikukkumise küsimust.

Illar

Üht rühmatööd käsitlev kommentaar puudutas mõistekaartide kommenteerimise ülesannet. Made oli ses osas skeptiline ja ka mina avaldasin oma kõhklusi:

Tegelikult on mõistekaart suurepärane mõtete korrastamise instrument. See on ühe inimese loogika 2D kujutis mingil pinnal. Kas just 2D, sellest võib saada ka 3D või koguni 4D, kuid siiski üks võimalik asjade (seoste) seletamise viise. Rühmatöö puhul on asjad keerukamad. Siis me justkui eeldame, et terve rühm mõtleb sarnaselt. On muidugi selliseidki ilmselgeid skeeme, kus väga palju erinevalt mõelda ei anna. Aga ma räägin põhimõttest. Ja mida seal on üldse kommenteerida? Kui olla tigedamas tujus, oleks kommentaar stiilis, et «see on nii nõme skeem, et üldse ei saa millestki aru», kui aga meelamas meeleolus, kiidad teis(t)e mõttelennukust ja hämmastavalt tähelepanuväärseid seoseid. Kas nii?

Lühidalt — mõistekaarti ei ole hea kommenteerida. Seda võib kasutada teis(t)e mõtteloogika tabamisel ja kaasasamõtlemisel. Või kuidas?

Muuseas, ma lisasin ju enda kursusele ka mõisteskeemide tegemise võimalusi. Ma pole veel uurinudki, kas mõni rühm neid kasutanud on. Vahend on, soovitus samuti, kuid kohustust mitte. Hetkel mu noored enamalt jaolt alles jaotavad ülesandeid. Pole haruldased ka tagasihoidlikkuse puhangud, nagu «ma võiksin küsimuste esitaja olla, aga kui väga vaja, võin ka rühmajuhiks hakata». Mõnel rühmal on asjad kulgemas päris jõudsalt. Töö on alanud. Pean piinlikkusest punastades tunnistama, et ei ole lihtsalt saanud aega uuridagi, kas nad on eelmise teema kontrolltöö juba vastanud. Kontrolltöö tähtaega ma ei hakanud muutma. See tuleb esitada 60 minuti jooksul, koosnedes enamasti eespool demonstreeritud valikvastuselistest küsimustest. Kes teab, see vastab, kes ei tea, sel pole aega hakata ka materjalides tuhnima — materjal peaks kõigi eelduste kohaselt olema varem läbi loetud. Aga kontrolltöö tähtaeg on alles 11. detsembril. Samaaegselt ma aga algatasingi selle rühmadesse jaotamise ja rühmatöö.

Kas probleeme polegi? On. Üks peamine probleem ongi see, et rühmatöö tuli meile kõigile (õppejõule kaasaarvatult) ootamatult. Nii unustasid mitmedki noored pisiasja, et vajaliku materjali kondikava on kursusel olemas. Varem (kahe eelneva teema puhul) tuli neil lugeda läbi materjalid ning vastata peatükkide järel olevatele küsimustele. Selge ja arusaadav, nagu koolis. Nüüd aga ootamatu rühmatöö! Olen ju jälginud mitte üksnes siin kommenteeritava kursuse käekäiku — mu postkasti volksatavad sadade muuteemaliste kirjade hulgas ka noorte foorumipostitused. Peab mainima, et keegi otseselt ei kiru õppejõudu. Kuid väga üksikud pöörduvad otse, mitte et selleks neil täielik õigus poleks ning et ma neid selles osas korduvalt takka õhutanud poleks. Aga omavahel nad on seal arutanud, et pole päriselt aru saanud, kas peavad nüüd materjale siis veebist otsima... Vastasin ühele tublile noormehele avalikult sedasi:

Aga vaata: siin muudlis on ju ka Tzusmeri osas üht-teist. Minu mõte oli selles, et eelkõige võiks see materjal saada läbi töötatud. Kui siis peaks tekkima lisaküsimusi, olete kõik lahkesti oodatud täiendama. Ärge palun suhtuga selliselt, et käesoleva kursusega peab kogu ensümoloogia (või kogu inimene) 100% selgeks saama! Tulevikus õpite biokeemiat, biofüüsikat ja mida iganes veel. Isegi orgaanilise keemia kursus pole teil hetkel läbitud, mistõttu ei saa lootagi, et te kõikidest protsessidest esimese matsuga sajaprotsendiliselt aru saate.

Valige ikka jõukohasemad teemad, mille selgekssaamiseks ei pea noorest peast halliks minema. Pealegi on teil kõigil ka muid kohustusi peale selle kursuse siin. Aga KONDIKAVAKS olgu see meie 3. teema juurde lisatud õpik.

Tooma vastused on väga kenasti ja arusaadavalt vormistatud. Kindlasti on neist kõigile kasu, eelkõige aga vastajale endale. Aga see on suur töö ning ma ei eelda, et kõik vastused nii põhjalikud tuleksid. Teine valiku kriteerium võikski olla: kas meile (kursusele) on netis leiduv teema veel jõukohane või tasuks selle juurde tagasi pöörduda pärast biokeemia kursuse läbimist?

Lisaks kõigele muule süveneb minus paanika. Kas ma ikka jõuan kaasõppijate portfooliod ettenähtud ajaks läbi vaadata? Eriti kui silmas pidada, et juba homme olen ma taas pool päeva sootuks klaveri küljest lahti ühendatud ja rooli külge kinnitatud. Minu eemalolu tähendab aga tavaliselt seda, vähemasti varasema kogemuse põhjal, et kõik need ligi poolsada kirja (peaks millalgi suisa kokku lugema, kui palju kirju tegelikult päevas lahendamist ootab — GMail, mis muidu igati kiiduväärt kirjakast, rühmitab ju paraku sama teemaga kirjad ühte kokku ning tegeliku statistika tegemiseks peaks vist puhkepäeva võtma) kuhjuvad ega lase arvuti taha naastes endiselt plaanituga tegeleda. Aga jah, selle vastu aitab peamiselt see, kui võtta ette kindla lipuga kirjad ja jonnakalt teisi ignoreerida. Noh, umbes nagu ma peaaegu teen kususe lippudega. Alles pärast päevatöö lõppu ma vaatan ja targutan.

Meenutan endale veelkord, et portfooliod peaks olema kommenteeritud (ja enda oma esitatud) 4. detsembriks!

1:41

Aga Triin ootab rühmatöö kirjelduse täpset sõnastust. Mul on tunne, et ka mina võisin algul vaatamiseks saata konkreetse töökäsu asemel mingisuguse oma idee ja heietuse. Ja, kui nüüd jälgida noorte reaalset reaktsiooni, ei saanud vist ka see mu «konkreetne sõnastus» kõige parem. Igatahes tuleb mul enda mõtet aeg-ajalt täpsustada. Ma teen seda sihilikult rühmafoorumite tasandil, mitte ülides jutunurgas. Ehk pole viga sõnastuses, vaid arusaamises? Võimalik, et kõigis rühmades pole taipamus sarnane. Kuid kui uue nädala algul oma kursuse tegevusi sisulisemalt uurima asun (vähemasti on sedasi plaanis), saab sellele kinnitust ning tarvidusel ka täpsustavaid juhtnööre saata (siis juba avalikus foorumis).

9:14

Juba kella kuueks olin suurema jao esimese töö kibekiiremaid asju tehtud. Poleks ju midagi meeldivamat, kui nüüd võiks ühe auruga jätkata sama töö veidi vähempakilisemate töödega. Aga ei, kus sa sellega — teise töö kibekiired on siiski olulisemad. Hea veel, et kolmanda, neljanda ja viienda vähemvastutusrikka töö kõige kiiremad asjad veel eile suures osas aetud said. Aga et lisaks töödele sügeleb mul südamel veel ka käseolev kursus, otsustasin vahelduseks ette võtta meie avalikud portfooliod. Hoidke alt! Minu arvamused tulevad!

Ma ei saa garanteerida, et kõik siin loetletud lingid töötavad ka siis, kui kursus on lõppenud.

Peidus olevaid muudli-siseseid ma siinkohal loendama ei hakka. Loendi esikohale paigutatud portfooliot ma kommenteerima ei hakka. See jäägu teiste kommenteerida. Ülejäänud tuleb aga käsile võtta täpselt esitatud järjestuses. Ühtlasi võib arvestada, et ma kommenteerin ka selliseid puudusi, millised mu enda portfoolios esinevad.

Darja kevadise vormistusega õpipäevik jätab selle omanikust väheakadeemilise mulje ning kõneleb pigem sellest, et autoril on tööst olulisemal kohal tema emotsionaalne sfäär. See harmoniseerub kenasti ka tema seotusele keskkonnakaitsega. Ma pole küll eriti kursis nende Google'i pakutavate valmisvormidega, kuid olen üsna kindel, et ju polnud ainustki teist, mis oleks looduskeskkonnale rohkem vihjanud. Et süngete pilvede ja tormiilide saatel meie poole pooleaastane nuhtlus talveperioodi näol jõudsalt lähenenemas on, mõjub seesugune kevadine vormistus ootusrikkalt. Vähemasti mulle.

Mis puutub vormistusse, siis seesugune Garmond-tüüpi font sisuosasse sobib. Nuppude asemel olevad lingid aga nii head välja ei näe. Ilmselt ei meeldi mulle meelepäraselt sinise värvusega tekst khakavärvi taustal. Vat ei tea, kuidas sellel saidil neid sätinguid muuta saaks, aga mulle meeldiks ka see, kui kõik (eriti alam-)kaustad korraga nähtaval poleks.

Pisut ehmatamapanev on selle blogi-stiilis toimetatud portfoolio tagurpidi loogika. See on vägagi mõistetav blogide puhul (ma ise haldan episoodilise innuga umbes viit blogi, pole aga iial midagi tõsist sellesse keskkonda heisanud) värskeima sissekande esimesele kohale paigutamine, õpipäevikus oleksin aga eeldanud vastupidist loogikat. Muide, seda sissekannete kuvandumise järjekorda on võimalik nende blogide sätinguis muuta. Koguni vist sedasi, et kui tegeleda sätingute muutusega nüüd, kui päevik valmis, jääb kõik muu paika peale menüü järjestuse.

Kokkuvõtte osas on viide ka minule:
... Lõppkokkuvõttes oli aga väga huvitav, pealegi sai lugeda ka teiste avalikki õpipäevikuid kust ideid immutada, eriti suur kasu oli Illari õpipäevikust, väga huvitav, asjalik ja kasulik...

Darja on oma sissekannete juurde põgusalt lisanud ka isiklikke mõtteid, ent need näivad olevat veidi raskesti põhitekstist eristuvad. Blogi süsteemid võimaldanuks vähemasti erineva värvusega tekste kasutada. Väga suureks veaks ma seda ei nimetaks, kuna inimestel on ilmselt muud targematki teha, kui igasuguste valmistehtud mallide tausta ja sätinguvõimalusi uurida.

Kui nüüd sissekannetesse süüvida, siis on neis põhirõhk hoopistükkis oma tekstil. Seega tulnuks ehk kuidagi eristada hoopis kursuselt ringi tõstetud tekstid? Igatahes väga tubli töö, vaatamata kohati mitu korda üle lugemist vajavale lauseehitusele.

Ühel lehel on autor kritiseerinud konkreetselt mind, justkui ma poleks tema tööd tähele pannud. Nii see küll ei ole. Tegelikult on mu ühele varasemele lehele Darja töö kenasti kopeeritud (10.11.11). Kokkuvõttesse ma seda küll ei lisanud, kuna lihtsalt ajanappus näpistas.

Portfoolio lõpupoole on mõnel lehel veidi üldstiilist väljuvate vormistustega sissekandeid.

Kui nüüd küsida minu hinnangut sellele portfooliole, siis pean mainima, et kindlasti andis see tegijale enesele hea kogemuse ning pole võimatu, et ta tulevikus kasutab seda meetodit uuesti. Eks paistab.

Katre sait torkab silma oma asjalikkusega. Kohe sedavõrd, et esmapilgul ei märka autori nimegi. Tõsi, kohe esilehel on see ülejäänud teksti sisse peidetuna siiski olemas.

Seesugune märkmikulehe kujundusega blogi sobib päeviku taustaks väga hästi. Mulle meeldib väga see, et menüü on loogilises järjekorras, mitte pahupidi, nagu blogis vaikimisi sätitud. Blogisissekannete puhul on see tagurpidi-loogika mõistetav. Portfoolios ehk siiski mitte. Kuigi eks ma ole kinni vanas märkmik-tüüpi päevikus. Kui ma näiteks kasutasin endiselt paberit, kirjutaksin iga päev märkmed lahtistele lehtedele, et need hiljem nn kiirköitja vahele panna, saaks ka tolle pahupidisena.

Katre on kavalasti toonud huvitavad lingid eraldi lehele. Kui ma poleks oma portfooliot ehitanud just nimelt kuupäevadele, siis temaatilise ehituse ühe osana oleksin kindlasti samuti teinud linkide lehe. Pigem küll «kasulike» või «seotud» linkide lehe, kuid miks mitte ka «huvitavad lingid».

Kadedaktegevalt kenasti on kursuse ajakava seatud lakooniliselt lehe servale. Sellise võinuksin vabalt ka ise endale joonistada ega teagi, miks ma seda ei teinud. Just peamiselt sel põhjusel, et ma nii ei teinud, pole ma oma millalgi alustatud kava hiljem täitnudki. Kuigi see asub eraldi lehel ja puha, pesitatuna mingisse konkreetsesse päevasissekandesse. Võimalik, et ma oma kursust kokku võtma asudes selle vea parandan. Kas kava nüüd kohe servale pannes, aga vähemasti alustatud plaani takkajärgi lõpuni täites.

Veidi lohutab, et ka Katre pole hiljem oma «Kursuste progressi» tabelit täitnud. Ma ei ole päris kindel, kas sellise sisuga tabelisse on tarvis sortimise võimalust, aga tore teada, et selline olemas on.

Materjalide lehel on samuti hetkel vaid üks näidisfail. Seda võin kas vaadata või alla laadida. Kuid ma ei saanud aru, mis funktsioon on selle ees -vormil.

Kõige sisukam on hetkel alajaotus «Õppimist toetavad meetodid ja rühmatöö» — lausa kadestamisväärselt süsteemne ja korrektne. Kui väga norida tahta, saaks seda teha vormistuse stiilipuhtuse kallal.

Ilmselt on see mingisugune GoogleSite «tarbijasõbralikkuse» küsimus, ent täiesti arusaamatuks jääb mulle samade lehtede dubleerimine Recent site activity alapealkirja all.

Kermo leht on küll samuti GoogleSite veebihalduskeskkonnas, ent torkab eelkõige silma pisut teistsuguse vormistuse tõttu. Ka temal on kenasti kursuse ajakava lehe serval olemas. Aga siiski on siingi märgata katse elemente. Juba mitmendat mu vaatamist järjest on lehel suur 10 «days since Individuaalne ülesanne ja rühmaülesanne»... Arvatavasti Kermo proovis seda vahendit, ent jättis sinnapaika. Ma usun, et tolle vahendi annaks ka kuidagi automaatselt aega lugema seada.

Veebipäeviku menüü on horisontaalne, kuvandudes sälkudena. Õppemeetodite lehel on meie kursuse pealdis, ent allpool on terve kärg puuduvaid pilte suuruses 30 × 30 px kirjadega «WebRep» ja «Üldine reiting». Mind seesugused apsakad häirivad sisusse süübimisel.

Üldiselt jätab portfoolio äärmiselt pooliku mulje, isegi Kermo enese kohta ei saa lehelt muud teada, kui et ta elab ja töötab Võrumaal.

Võimalik, et ma pigistan silma kinni oma ülisuperhüperkiire teise töö ees ning tutvun veel täna lähemalt mõningate portfooliodega. Hetkel aga pisike paus.

21:12

Riho sait lööb eelkõige oma lihtsa vormistusega. Suuremat rõhku on pööratud sisule. Päris asjalikud lingid, üleliigseid sõnu pole.

Mõned üksikudnopped kursuse foorumisse esitatu kohta, ka üksikud vastused ja neile omakorda vastamised. Kuid mitte palju. (Vähemasti ei saaks Triin siinkohal öelda, et peab mitu tundi varuma kogu töö läbivaatamiseks)

Kui lähemalt uurida, pole Riho lehel midagi puudu. Pigem on see märksa paremini liigendatud kui näiteks minul. Juhul kui inimene koostab portfoolio endale ja tal sellisest kujundusest piisab, siis ei saa keegi teine siin midagi ette heita. Isegi kui ma oleksin tema lehel, tundmata selle tausta, saaksin kohe esilehelt sotti, millega tegu. Seal seisab suurelt tekst «See õpipäevik on koostatud on koostatud kursuse P2AV.TK.318 Aktiivõppemeetodid e-õppes raames.». Ja autori nimi. Klõpsa nimele ja näed autori enesetutvustust.

Eve sait on ehituselt Katre ja Kermo portfoolio hübriid. Põhikujunduselt kollane, kuid siiski mitte märkmiku leht. Eve on üles laadinud ohtralt pdf-dokumente. Ka siin on üleslaetud dokumentide ees -checkboxid, milliste otstarvet ma ei mõista: kusagil pole näiteks nuppu, et paki valitud kokku ja laadi alla vms. Pisut pahasti on läinud sellega, et dokumendid ei paikne dokumentide alajaotuses, vaid kahe tärniga «aktiivõpe**» lehel. Ju on lehe haldamine veidi käest libisenud. Menüünupud aga on paigutatud päisesse horisontaalselt. Meeleolu loob esilehele paigutatud sügisene pilt, mis praeguseks hetkeks ehk veidi ebaaktuaalseks osutub. Kuid enda õpipäevikusse pole ma kuigi palju tööväliseid asju paigutanud.

Selle päeviku kohta mainis Triin, et see olla poolik või takkajärgi kiiruga vormistatud (või umbes midagi seesugst). Eve ise aga pareeris sel moel, et kirjutas vähem kui kaasa mõtles. Paar kursusekaaslast, nende hulgas ka mina, sekundeerisid Evele ning kinnitasid, et ta siiski alustas portfoolioga päris kursuse alguses. Aga tõsi see on, et liiga sõnaohter pole ta olnud.

Kuid enesekriitikast Evel puudu ei jää. Juba päris esimesel korral ma vaatasin seda portfooliot ning hämmeldusin enesekirjeldusest: «Iseloomult olen suhteliselt vastik ja ülbe ning kohati väga pika mälu tõttu mind oma vaenlaseks ei tasu eriti soetada ... Tavaline on see, et minu ja mind ümbritsevate inimeste või minu ja nii öelda avaliku arvamuse seisukohad erinevates küsimustes võivad ikka väga kardinaalselt erineda.» Mul on meeles, et tol hetkel ma mõtlesin, et pigem hoian sellisest kohutavast inimesest eemale. Kuid endale omaselt unustan ma kergesti igasugused algallikad. Ja kursuse jooksul olen ma just Evega päris pikke dialooge maha pidanud. Kas on ta end kirjeldades pisut liialdanud või olen mina veidi kiiksaka suhtumisega, aga mulle on temast jäänud küll äärmiselt meeldiv mulje.

Helle-Triin on mulle kursuselt suhteliselt tundmatu nimi. Ma vist ei eksi, kui arvan, et ta liitus meie tegemistega teistest pisut hiljem. Vähemasti pole ta oma foorumisõnavõttudega eriliselt silma jäänud. Võimalik, et siiski just enesetutvustused ja tutvusmismängud olid need, kus see nimi läbi lipsas. Jah, vaatasin veelkord üle — eile oli ta esitanud rühmatöö, päris asjaliku sealjuures.

Tema portfoolio on ülejäänutega võrreldes unistuslik — helesinine ja pilvekestega. Lehel on üleliigse detailina kiitus disaini kohta (olevat sertifitseeritud disainiga) ning päriselt kursusesse ei puutu ka päevade loendur. Erinevalt eespoolsest Kermo lehest, loeb siinne päevi uue aastani ning näib töötavat. Leht ise on aga kaunikesti algusjärgus. Kõige sisukam osa on ülesannete osa.

Ülesannete esitamise osa on sedavõrd asjalik, et peaks teistelegi eeskujuks seatama: hästi lakooniline, lisatud failidega, ühtlase vormistusega. Kui just tahta tingimata nuriseda, siis võinuks iga ülesande juures olla ka selle kirjeldus, mitte pelgalt number. Veel üks positiivne nüanss jäi silma. Nimelt, kui mistahes alalehele sattuda, kuvandub ka selle nimetus brauseri ülaservas. Mina, kes ma tegin oma lehe raamipõhise, ei saa ühelegi lehele otse viidata, vaid pean lisaks oma kursuse üldaadressile lisama ka kirjelduse, kuidas vastava lõiguni või leheni navigeerida.

Ilmselt see leht veel kosub ja siia tuleks hiljem uuesti pilk visata.

Silver on meie hulgas teine, kes pole oma kodulehe vormistamiseks kasutanud GoogleSite abi. Ta on selle kujundanud WordPressi abi. Tänu sellele on leht ka märksa eristuvam. Silver on kasutanud ohtrasti linke, illustratsioone ja muid toredusi. Mulle meeldib dünaamiline rippmenüü.

Sissekannetega on Silver aga olnud kaunis kooner. Iseäranis napib isiklikke seisukohavõtte. Üksnes ülesannete ja avaleht näivad tal veidi materjale sisaldavat. Kusjuures üsna häid ning nägusalt vormistatuid. Ma tean muideks paljusid inimesi, kes eelistavad kahevärvilisi asju, peavad heaks tooniks, kui kõik on mustvalge, soovitavalt Times New Roman kirjastiilis ning üldse, minule vastuvõetamatu Silveril on maitset, mida ta kahjuks (ja ilmselt ajanappusel) pole täie rauaga rakendanud.

Kuid näide alternatiivsest päevikust on siiski olemas. Kui ma poleks endale ise lehte ehitanud, oleksin soovinud kautada just seda malli. Siinkohal ma loodetavasti ei riivanud kellegi tundeid, kui nimetasin seda valikut maitsekamaks kui GoogleSite.

23:25

Lisa kommentaar