4. detsember 2011

Aga kursusel hakkab elu veidi tagasi tõmbuma. Tänase ja eilse päeva jooksul kokku on mu kirjakasti tulnud vaid kolm kirja. Märksa rohkem on mul tegemist olnud enda kursusega. Kuid liigse elevuse vältimiseks ei hakka ma noorte kirju ega küsimusi sellesse portfooliosse kopeerima. See neiu, kes tahtis, et ma tema päevikut loeksin, mõtles ilmselt ümber — pole ma kirja saanud. Ja kui ka oleksin, siis vaevalt ma siin seda avaldanud oleksin. Ka pole mulle portfoolio kohta rohkem tagasisidet laekunud ega siia muudliväliseid kirju saadetud.

Külliki oli saatnud oma tutvumisülesande, mida Lehti kiitis. Kermo aga saatis oma refleksiooniülesande, mis mulle sedavõrd meeldis, et ma selle lausa siia kopeerin.

P2AV.TK.318 » Foorumid » Refleksioon
Refleksioon
Postitas: Kermo Kasak - pühapäev, 4 detsember 2011, 14:08

Kas selline ülesanne võiks toimida?

Refleksioonülesanne „Kuidas kaitsta arvutit pahavara/viiruste eest?“

1. Lugege läbi järgnev materjal: http://www.ekaitse.ee/foorum/opetused/kuidas-kaitsta-arvutit-pahavara-viiruste-eest

2. Looge foorumisse uus teema, ning lõpetage laused:

a. Antud materjalis oli (mitu) ..... soovitust?

b. Mina olen neist soovitustest kasutanud ......

c. Edaspidi pööran tähelepanu järgmistele soovitustele .....

d. Minu arvates on kõige tähtsam soovitus .....

e. Lisan veel sellise soovituse .....
3. Leia 1 kursusekaaslane, kellega on kõige erinevamad vastused küsimusele b) ning võrdle tema teemas oma erinevusi. NB! 1 teemas võib olla 1 vastus.
Kui valitud kursusekaaslase teemale on vastatud, tuleb leida järgmine kursusekaaslane.

Tähtaeg: 1 nädal.

Ma olin küllalt lähedal sellele, et ise vastata Kermo küsimusele kas... Siis aga meenus mulle taas, et ma pole ju vastavas rollis. Küsimusele — kas selline ülesanne võiks toimida? — oskaksin vastata, et «küllap ikka».

Järgnevalt uurisin, millised on mulle omistatud hinded. Kui aus olla, uurisin millalgi novembri lõpus ka korra seda lehte. Nüüd aga selgus, et e-portfoolio kohal seisis mul kriips. Järeldasin sellest, et ju pole keegi õppejõududest veel saanud mahti, et sellega lähemalt tutvuda.

Oma 23.11 sissekandes ma rääkisin raamatust «Reflektiivõpe keskkoolis» ja lootsin, et keegi vastab mu küsimusele. Mu jutt lõppes toona lõiguga:

Mul seda teost ei ole. Kuid kirjeldusest ei saa ka selget vastust, kas tegemist on õpetusega sellest, kuidas õpetada nii, et hiljem võiks nõuda reflektsiooni. Kui on keegi, kellel on see raamat käepärast, võiks sellest kirjutada.

Pean nüüd saladuseloori kergitama ning teatama, et soetasin endale kohe järgmisel päeval selle raamatu. Ja just selleks, et küsimus ei jääks lahtiseks. Eks ma pea siis nüüd ise sellele küsimusele vastama.

Kui olin seda teost mõnda aega sirvinud, selgus, et selles pole isegi mitte sõnaselget ja lakoonilist vastust küsimusele, mis on reflektiivõpe, rääkimata sellest, et leiduks vastus, kuidas see termin suhtestub reflektsiooni või refleksiooniga. Raamat käsitlevat Suurbritannia kooliuuenduse vajadusi arvestades, eriti aga Inglismaa ja Walesi süsteemi silmas pidades. Ainsa mulle tuttava nimena esines selles konsultatsioone pakkunud emeriitprofessor — Inge Unt.

Siiski leidsin olevat sobiva pool lehekülge selle mahuka (557 lk) tõlketeose sisust oma lugejaga jagada. Luban endale siiski siinkohal kergemaid väljenduslikke redaktsioone, mis sisu mõistmist pigem aidata võiksid.

Arusaam reflektiivõppest rajaneb Dewey uurimusele (1933), kus vastandatakse rutiinset tegevust reflektiivsele. Rutiinne tegevus baseerub Dewey andmetel sellistel teguritel nagu traditsioon, harjumused, autoriteet ning institutsionaalsetel määratlustel ja ootustel. See on küllaltki staatiline ega reageeri prioriteetide ja asjaolude muutustele. Reflektivne tegevus aga sisaldab soovi areneda ning ennast pidevalt hinnata. Muu hulgas on see seotud paindlikkuse, tõhusa analüüsi ja sotsiaalse teadlikkusega.

Dewey arusaam reflektiivse tegevuse rakendamisest ja arendamisest õpetamises on väljakutsuv. Reflektiivõppele on iseloomulikud kuus põhiomadust:

Reflektiivõpe tähendab aktiivset tegelemist eesmärkide ning tulemustega, samuti vahendite ning tehnilise efektiivsusega.
Reflektiivõpet rakendatakse tsüklilise või spiraalse protsessina, milles õpetajad jälgivad, hindavad kriitiliselt ja täiustavad pidevalt oma prkatilist tegevust.
Reflektiivõpe nõuab pädevust klassitöö uurimise meetodites, et saada tuge õpetaja pädevuse arengule.
Reflektiivõpe nõuab avatust, vastutust ja kogu südamega asja juures olekut.
Reflektiivõpe põhineb õpetaja otsustusel, mis tulenevad osaliselt eneserefleksioonist ja osaliselt haridustee jooksul õpitu sügavamast mõistmisest.
Reflektiivõpe, erialane õppimine ja isiklik täiustumine toimub koostöös ja dialoogis kolleegidega.

Järgnevalt vaadeltdakse raamatus neid kuut põhiomadust lähemalt. Minu jaoks on oluline siinjuures siiski eelviimases punktis rõhutatud refleksioon. Seetõttu leidsin, et lõiguke mainitud punkti tsitaati kuluks siia samuti ära, seda enam, et tsiteeritud on üht teist pedagoogikateoreetikut.

Kui on tegemist tegutsemisrefleksiooniga, saab õpetajast (sic!) uurija praktilises mõttes. Ta ei sõltu kehtivatest teooria ja tehnoloogia kategooriatest, vaid loob uue teooria iga ainulaadse juhtumi jaoks. Tema uuringud ei ole piiratud vajadusest arvestada vahenditega, mis tulenevad eelnevast kokkuleppest tulemuse suhtes. Ta ei eralda vahendeid ega tagajärgi, vaid problemaatilist olukorda piiritledes käsitleb neid omavahelises seoses. Ta ei eralda mõtlemist tegevusest... Tema eksperimendid on tegevuse liik; elluviimine on kavandatud uuringu sisse (Schon 1983, lk 68).

See, et kõnealuses raamatus kõneldakse reflektiivse õppe ühe osana ka mõistest refleksioon, ei veena mind veel raasugi selle sõna ainuõigsuses. Põhjendust pole. Õigemini — miks mulle endiselt tundub, et õigem oleks kasutada sõne reflektsioon?

Samuti ei veena mind EKI ÕS. Toda kirjutavad inimesed, kes on teadupoolest ekslikud. Siia sobiks susata näiteks mu perenimi: mu venna perenimi on Leuhhin, minu sünnitunnistusel on aga Leuhin. Tõsi see on, et ÕS ei anna üldse mingeid vastuseid reflektsioonile, küll aga refleksioonile:
• refleksi.oon <20: -ooni, -.ooni> reflekteerimine; reflekteerumine; psühh enese psüühika tunnetamine

See-eest aga toob veidi valgust sellesse minu lühisesse sünonüümisõnastik:

Vähemasti võib siit hämuselt aimata, et sõne võib olla tuletatud mitte peeglitest, nagu mina seda tunnetan, vaid refleksiivusest ehk millestki enesekohasest. Samahästi võinuks suisa ette võtta mõiste ego.