14.11.2011
Eilse päeva lõptasin kurtmisega, et kui kokkuvõtte kirjutamisel lõpusirge paistis, leidis aset järjekordne Murphy seaduste ma ei tea mitmenda punkti kinnitus, mille kohaselt toimus umbes 0.08 sekundit kestnud voolukatkestus. Ei aidanud ka UPS ega midagi. Suur osa tööst tuli uuesti teha. Eks ma siis püüan siin enne uinumist mäele jõuda.
Kokkuvõte foorumisse
Probleemikirjeldusest tundmatute terminite ja kontseptsioonide väljaselgitamine (I etapp)
Võib öelda, et probleem tundus (mulle isiklikult) nutikalt püstitatud ning sellevõrra uudne. Me osaleme justkui kursusel, kus üheks ülesandeks on sooritada veebipõhises õpikeskkonnas rühmatöö. Rühma ülesandeks on analüüsida ühiselt etteantud juhtumit ning esitada analüüsi kokkuvõte üldisesse foorumisse. Oletame, et oleme sattunud ühte rühma inimestega, kes on väga passiivsed. Läheneb rühmatöö esitamise tähtaeg, kuid meie rühma foorumis valitseb vaikus.Tundmatuid termineid ei tundunud probleemikirjeldus sisaldavat. Küll aga tundus paljudele meist oluline täpsemalt paika panna probleemis esinevate terminite — rühm (ehk grupp), probleemõpe, õpikeskkond — piiritlemine.
Probleemi defineerimine (I etapp)
Ma ei näe küll, kuidas on meil arutatavat probleemi võimalik analüüsida kõigis etteantud punktides, see sobib pigem mõne teoreetilise või teoreetilis-praktilise probleemi jaoks.
Minu on jaoks probleemiks erinevus soovitava ja tegeliku olukorra vahel. Soovitud olukord on loomulikult see, et rühmatöö sujuks ning tegelik olukord, et see ei suju. Seega on probleem minu arvates, kuidas jõuda ebaõnnestunud rühmatööga positiivse tulemuseni.
Illar ägitas (6.11.11) kirjutama isiklikest kogemustest, väites, et probleemi defineerimise asemel ehk piisab ka selle piiritlemisest või määratlemisest.
Probleemi analüüsimine ja võimalikult paljude erinevate selgituste pakkumine (I etapp)
Probleemi selgituste asemel harrastas meie rühm pakkuda usinasti omapoolseid lahendeid.
Kui probleemiks on rühmas passiivselt osalevad liikmed, siis kirjanduse järgi oleks lahenduseks «passiivsete» rühmast välja jätmine. Tehes tudengitega sageli rühmatöid, on see ka sageli reaalsus — kui koostöö rühmas ei sobi, vahetatakse rühma või kui koostöö ei edene, siis jätab terve rühm töö esitamata.
Oskaksin välja tuua ainult võimalikud põhjused ja mõned lahendused. Põhjused võivad tulla nii osalejate tahtmatusest võtta endale näidata üles liigset aktiivsust ja juhirolli (sama ju ka seminarides, kus keegi ei taha esimesena sõna võtta). Samas ka objektiivsed (meie töötavaid tudengeid arvesse võttes): aja optimeerimine, ehk kas on seni midagi muud prioriteetsemat teha või alustatakse viimasel võimalikul hetkel.
Maria pakkus oma (6.11.11 postituses) põhjusi, miks tema isiklikult on...
Ebaõnnestunud rühmatöö puhul tuleks kõigepealt uurida, miks selline situatsioon on juhtunud. Kõige esimesena tuleb pähe see, et rühmas pole rollid jaotatud, keegi ei tea oma ülesandeid — ühesõnaga kõik ootavad, et keegi võtaks ohjad enda kätte ja jaotaks ülesanded laiali ning paneks esitamise kuupäevad paika.
Kui rollid on ära jaotatud, aga rühmatöö siiski ei suju, siis võib otsida põhjusi inimestest: kes on kellegiga riius, kellegile keegi ei meeldi, keegi on liiga hõivatud, et midagi tehtud jõuda.
Järgnevalt tuleks vaadata, mida sellise rühmaga peale hakata.
Siinkohal Darja ise lahendusi ei paku, apelleerib vaid Anu pakutud võimalusele passiivsed rühmaliikmed rühmast välja jätta, et anda võimalus aktiivsetel töö lõpuni teha. Darja nimetab seda võimalust väga heaks. Edasi mainib ta, et võib mõelda ka muid lahendusi, eelkõige selliseid, et rühm midagi õpiks antud situatsioonist.
Hilisemas sissekandes Darja siiski pisut täpsustab:
Põhjaliku plaani esitas Maria (6.11.11):
Samas, olgu e-õpe või tavapärane ainekursus, ikkagi on olemas vastavad tähtajad, millest kinni pidada ning "karistused", mis juhtub, kui seda ei tehta. Nõustun, et kõigepealt võiks õppejõud vastavalt rühmalt foorumis või vastavas rühmatöö keskkonnas uurida, mis on passiivsuse põhjuseks. Võib-olla on tõepoolest sisuline probleem õpetatava teema osas ning mõningane juhendamine aitaks rühmal tegevusega jätkata.
Kui tuleb välja, et tegu ongi rühmaga, kus on passiivsed liikmed, kes lihtsalt ei vaevu töös osalema, kuid on siiski ainele registreerunud, siis tuleks uurida, kas rühmatöö on sooritatav efektiivselt olemasolevatele aktiivsetele liikmetele. Kui nende ümberlülitamine teistesse rühmadesse ei ole võimalik, siis tuleks kohandada rühmatööd selle konkreetse rühma jaoks selliselt, et see oleks ka kahe-kolmekesi teostatav. Passiivsed liikmed eemaldatakse rühmast ning võib-olla jääb nendel ka ainekursus läbimata, olenevalt sellest, millised olid läbimiseks mõeldud kriteeriumid.
Anu leidis (7.11.11), et rollijaotuse peaks õppejõud jätma rühmaliikmetele ise otsustamiseks. Samas aga leidis, et me saame õppejõuna sellele tähelepanu juhtida. Edasi jagas oma kogemust:
Pakutud selgituste kritiseerimine (I etapp)
Näiteks ma olen ise tundnud, et sageli on aidanud kasvõi see, kui ma olen rõhutanud, et sisulise töö kvaliteet sõltub kahest asjast: selgest ajakavast ja tööjaotusest rühmas. See on vahel aidanud rühmi koos hoida, aga mitte alati.
Näiteks isegi pean tunnistama, et töönädala sees lihtsalt ei jää aega antud kursusega tegelemiseks, samas ei tunne veel ka liigset ajasurvet, sest aega on 20. novembrini ja sinna jääb vahele veel kolm nädalavahetust.
Illar (kommentaar):
Minagi olen oma töödega hõivatud. Et ma kipun enamasti isiklikku elu tööga võrreldes tahaplaanile paigutama, siis ripub minu (kui kirjutaja) töö peamiselt sellest,
kuidas kaasõppijate kommentaarid laekuvad. Enasmasti meeldib mulle teha asju pigem esimesel kui viimasel võimalusel. Et aga globaalne trend on vastupidine, siis enamasti
mulle rühmatööd ei meeldigi.
Lahendustest olen nõus Anu soovitusega passiivsed inimesed grupist välja arvata, aga ehk mitte automaatselt, vaid teatud tähtaegu seades: näiteks kokku leppides, et kes ei ole 1. etapi tähtaajaks ennast ilmutanud (ja seega ka ülesannete jagamises ei ole osalenud), kukub välja. Isiklikult pooldan rühmatöö puhul ka e-õppe ja silmast-silma arutelu kombineerimist, st vähemalt sissejuhatavaks aruteluks kokku tulla (kui muidugi kursantide asukoht seda võimaldab) või siis vähemalt üritada internetipõhist simultaanarutelu.
Illar (kommentaar):
Mina pooldaksin mingisugust premeerimist neil puhkudel, kui asjad laabuvad kiiremini kui viimasel minutil. Ka siin kumab läbi väljastpoolt pealesurutud õppejõu antud
tähtaeg. Minul isiklikult on olnud õnn töötada paljude kursuste ja rühmadega, ent seni olen ka mina võtnud õigeaegselt või ennetähtaegselt esitatud töid elementaarsena,
jäänud aga nõutuks puhkudel, kui tähtaeg on möödas ja vastust ikka pole. Kahtlemata võiks ju arrogantselt selliste tegelastega edaspidi mitte tegeledagi. Kummati ei saa aga mööda ka kahest
tõsisest aspektist. Esimene on õppejõu missioonitunne, mis ei luba hellemagi huvi ilmnemise puhul lasta käest võimalust oma teadmisi jagada. Teine aspekt pole just mitte vähem oluline,
ehkki sellest pole moes rääkida — eks otsesemal või kaudsemal määral sõltu õpetaja töötasu õppijate hulgast.
Silmast silma kohtumisele ma liialt ei panustaks. Enamasti ei tule äärmiselt hõivatud isikud sellistel puhkudel kohalegi.
Illar oli Maria mõttearendusega üldjoontes päri, kuid kahtles:
Aga kas probleemõppe üheks kriteeriumiks polnudki rollide jaotamine.
See tähendab, et rolle ei peagi õppejõud jaotama, vaid see peaks toimuma rühmaliikmete omavahelise arutelu tulemusel?
Triin lisas (7.11.11): Rollid jaotavad omavahel alati õppijad. Ja iga uue probleemi puhul on jälle erinev roll.
Õpieesmärkide ja uurimisküsimuste formuleerimine (I etapp)
Edasine ülesannete jaotamine rühmas (I etapp)
Darja (9.11.11) esitas Triini juhiseid abiks võttes uued ülesanded ja tähtajad.
I Rühmade olemus - Darja
II Rühmade dünaamika ehk kuidas rühm liigub ja areneb — Külliki Seppel
III Edukas ja ebaedukas rühm — Illar
IV Õppijate aktiveerimine — milliste meetodite abil rühmadega hakkama saada — Anu Masso ja Maria Tamm
NB! Igaüks võiks oma osa postitada foorummisse reede õhtuks 11.11
Iseseisvalt kogutud info ja vastused uurimisküsimustele (II etapp)
Maria andis ülevaate rühmatöö aktiviseerimise kohta (11.11.11)
Et rühm toimiks:
- igaühe kindel roll grupis ehk teadmine, et lõpptulemuse seisukohast on iga osaleja panus oluline
- ülesannete ja tegevuste jaotus selleks, et grupp oleks pidevalt töös, võiksid olla tegevused ja ülesanded jagatud väiksemateks osadeks.
Sellega kaasneks ka sagedasem suhtlemine ja raporteerimine, mis ei lase tähelepanul hajuda ning nõuab järjepidevat keskendumist etteantud ülesandele.
Passiivsuse vastu:
- võiks üle vaadata rollid grupis (võib-olla rollide ümberjaotamine lahendaks midagi)
- kas ülesanded ja tegevused on eesmärgipärased ja jõukohased? Ehk on vajalik ümbersõnastamine ja jaotamine?
- mõnikord tasub läbi viia nn ajurünnak sellel teemal, mis tundub olevat põhjustanud töö seiskumise. Ajurünnak võib teatud hetkel tõepoolest panna jälle mõtte tööle ning edasi liikuda.
- kas välised motivaatorid on piisavad? [karistus/kiitus]
- sisemine motivatsioon. Võib-olla ootused grupitöö temaatika osas ei lähe kokku, pole piisavalt huvipakkuv. Kuidas saaks grupiliige panustada niiviisi, et see pakuks talle ka sisulist huvi?
Illar arvas (kommentaari korras), et rühmatöö aktiviseerimise osas võiks mõelda ka premeerimisele.
Pean silmas preemiapunktide süsteemi, mitte pelgalt takkakiitmist. Põgusalt on neile ka juba vihjatud.
Teisest küljest näen, et kui rühm on muutunud passiivseks ja selle liikmed näiteks ei sisenegi enam kursusele, ei tule ka ajurünnakust midagi välja. Mida sellisel juhul ette võtta?
Kui rühmatöö ei paku huvi, siis on inimene ilmselt sattunud valesse rühma või valele kursusele. Huvi ei saa vägisi tekitada.
Külli saatis (11.11.11) oma lühiülevaate teemal rühmade dünaamika.
Rühm tähendab kaht või enamat indiviidi, kes on omavahel sotsiaalses suhtes, st kas neid ühendavad ühised uskumused ja väärtused ja/või nad töötavad ühe eesmärgi nimel.
Kuna rühma liikmed suhtlevad omavahel ning mõjutavad üksteist, areneb rühmas välja hulk dünaamilisi protesse, sh normide, rollide, suhtete teke, kuuluvusvajaduse väljakujunemine, sotsiaalne surve jne. Neid protsesse võibki kokkuvõtvalt nimetada rühmadünaamikaks. Rühmadünaamika on rühma eduka toimise aluseks.
Teiselt poolt võib rühma dünaamikana vaadata ka rühma arengu kronoloogiat. Rühma arengus võib näha teatud tüüpilisi käitumismustreid, mis on võimalik jagada erinevatesse etappidesse:
I Esimeses etapis tegeletakse rühma moodustamisega. Otsitakse pealiskaudset kontakti teistega, jälgitakse reaktsioone, näidatakse üles sõltuvust olemasolevatest autoriteetidest. Rühmaliikmed selles faasis on kas üliaktiivsed või pigem apaatsed.
II Teises etapis jaguneb rühm üldjuhul paarideks või kolmikuteks. Liikmed otsivad enesele sarnaseid inimesi ning hakkavad end rohkem avama. Kui see süveneb liialt, võib ”alarühmade” vahel tekkida pingeid.
III Kolmandas etapis keskendutakse eesmärgile. Paarid ja kolmikud avanevad ning otsivad tihedamat kontakti teiste liikmetega. Seatakse paika reeglid ja normid, liikmed võtavad suurema vastutuse oma rühma ja liikmetevaheliste suhete eest, esialgne rühmajuht võib juba kergemalt hinge tõmmata.
IV Neljandas etapis jõutakse korralikult fuktsioneeriva rühmana, kus rühmaliikmed samastavad end rühmaga ning tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Iga liige panustab töösse, rühma juhti nähakse samuti rühmaliikmena. Järgitakse rühmas kokkulepitud norme ning avaldatakse kollektiivset survet, et rühm liiguks oma eesmärgi poole. Rühm sõnastab umber oma eesmärgid vastavalt väljastpoolt tulevatele signaalidele, näitab üles iseseisvat tahet eesmärke saavutada. Rühma ellujäämine ning pikaajaline toimimine on tagatud.
Sotsiaalpsühholoogias nimetatakse seda ka forming-storming-norming-performing mudeliks, mille loojaks on Bruce Tuckmann (1965). Ja paistab toimivat ka tänasel päeval.
Illar kritiseeris (vastusena eelmisele) rühmadünaamika käsitlust.
Vähemasti rühmadünaamika seisukohalt langevad esimesed kaks etappi antud juhul uurimuse alt välja.
Ma tahaksin siin eristada rühmade tekkemehhanisme ja juba moodustunud rühma dünaamikat.
Ka moodustunud rühmades võib kõiksugu hädasid ette tulla — need lagunevad, formeeruvad ringi, koosnevad aktiivsematest ja passiivsematest liikmetest.
Ka siin saab laguneda olemasolev rühm, ümberformeerumine aga on rühmaülene mõiste: selleks peab olema kas rühmaväliseid persoone või hulk inimesi,
kes kusagilt teisest rühmast on välja kukkunud, visatud, lahkunud, langenud...
Sõnal "konflikt" on eesti keeles teistsugune tähendus. See tähendab tingimata midagi negatiivset.
Meil tuleb seda sõna rühmadünaamika seisukohalt kasutada üksnes parema puudumisel.
Kummati võin ma oma kogemustest tuua näiteid, kus kursus jagunes mulle teadmata skeemide alusel, ent põhjustatuna minu antud tööülesandest, kenasti 4...5-liikmelisteks rühmadeks, mis töötasid kursuse lõpuni harmoonilises kooskõlas. Ehkki kursus tervikuna moodustas justkui suure rühma, ei tekkinud ka konflikte rühmade vahel. Pigem vastupidi: erinevate rühmade positiivseid kogemusi võeti vastu kiljuva vaimustusega ning vahetati edulisi kogemusi.
Tahtsin sellega rõhutada, et konflikt, ehkki teoorias äärmiselt tähtsale kohale tõstetuna, pole tingimata rühmadünaamika obligatoorne komponent.
Küllike täiendas oma mõtet (13.11.11):
Definitsioonide juurest ettepanekute juurde liikudes, loeksin Tuckmani käsitlusest välja selle, et enne kui passiivsed liikmed automaatselt välja arvate,
peaks selgeks tegema, mis tüüpi rühmaga on tegemist ja millises faasis tõrked tekkisid. St kas tegemist on rühmaga, kes üksteisest midagi ei tea (st faas 1),
mil aktiviseerimiseks oleks vaja ehk alustada soojendus- ja tutvumisülesannetest, mille kaudu rühmaliikmed üksteist ja üksteise iseloomu tundma õpiksid.
Siis kergeneb ka rollijaotus jms ning rühm võib tööle hakata.
Kui aga on tegemist rühmaga, kus liikmed üksteist juba varasemast hästi tunnevad ning on üksteise suhtes ootused ja eelarvamused,
eeldatavasti ka teatav lojaalsus- ja vastutustunne, on tõenäoliselt grupi mittetoimise põhjused sügavamad. Ja siis tuleks rakendada Maria pakutud võimalusi.
Kahjuks läks seoses voolukatkestusega kaduma mitte üksnes suur osa tööst, vaid ka ind omapoolselt neid ühe teema erinevaid vaatenurki põhjalikumalt seostada. Ehk edaspidi.
00:41
[12:20] Olen läbi lugenud (ja osaliselt ka vastanud) uued sissekanded foorumisse, ent kopin need siia hiljem. Esmaspäeviti on rahvas tegus — mind «rünnatakse» korraga viiel rindel ning ma püüan kuidagi pinnal püsida. Kuid õige pea naasen «liinile».
Et nüüd jätkata varasemalt alustatuga samas stiilis, kannan siia üle ka vahepealsed foorumipostitused. Sealhulgas ka enda öised postitused, mis hiljem mu postkasti potsatasid.
Probleem passiivse probleemõpperühmaga
Postitas: Illar Leuhin - esmaspäev, 14 november 2011, 00:58
Meie rühm seisis probleemi ees: meil on õpperühm, mis ei tööta aktiivselt kaasa. Millised on põhjused, milliseid põhjusi sellisel puhul üldse esineb, seda uurisime. Algul oli meile planeeritud rühma kuus inimest. Kuuendat ei tulnud, oleme viiekesi: Darja, Külliki, Anu, Maria ja Illar. Hetkel on meie töö veel pooleli. Oleme läbi saanud esimese etapi, tänu rühma suhtelisele suurusele ning erinevate osalejate hõivatusele pisut küll pulseeriva eduga. Kuid siiski. Tegelikult on meie senine põhiprobleem olnudki hõivatus.
Mõistagi kirjutame oma rühmatöö lõplikust tulemusest ka (etteruttavalt: II etappi iseseisva tööna on nii mõnedki tõsiselt võtnud), kui aeg küps.
Et senine tulemus on värvikamalt kirjas mu personaalses portfoolios, siis soovitan seda vaadata siit, ehkki nägusam näeb see välja üldises kontekstis: http://kodu.ut.ee/~illarl/318/ (sel juhul 14.11. kuupäeva sissekanne).
Vahekokkuvõte
Postitas: Illar Leuhin - esmaspäev, 14 november 2011, 01:04
Esitasin kaunikesti toore vahekokkuvõtte rühmatööde kokkuvõtte foorumisse nimetuse all Probleem passiivse probleemõpperühmaga
Tegelikult olid mul sellega märksa suuremad plaanid, kui poleks juhtunud voolukatkestus, mis tabab meid alati hetkel, kui seda kõige vähem vaja on. Igatahes ma vabandan, et sellega nüüd nii hilja peale jäin.
See rühmawiki mul korralikult ei funktsioneeri, kuid vajadusel võin oma portfoolios (14. novembri sissekanne) oleva pooleklektilise loo ka sinna tõsta, ainult siis kaotaks see kogu oma praeguse vormistuse.
Illar
Selleks, et sissekanded siia päevikusse oleksid täielikud, kopeerin ka teiste rühmade kirju, mis otseselt minu töösse ei puutu ega üldtulemust edenda.
Vastus: Intervjuu 2
Postitas: Kermo Kasak - esmaspäev, 14 november 2011, 11:22
Eks see intervjuu küsimuste koostamine ongi kõige raskem. Ja muude vahendite kasutamine jäi ära, nagu Eve ütles, ajapuudusel.
Vastus: Intervjuu 2
Postitas: Katre Luhamaa - esmaspäev, 14 november 2011, 11:43
Tänan vastuste eest! Ma lihtsalt mõtlesin, et vaikimisi võiks intervjuu olla vägagi atraktiivne õpimeetod. Seda muidugi tingimusel, et küsitletavalt on võimalik midagi õppida. Huvitav, kas puhta e-õppe raames on siis intervjuu üldse efektiivne õpimeetod? Usun, et ajafaktor ning suhteliselt lühike tähtaeg võivad anda sama tulemuse - emotsionaalselt jääb intervjuu sooritamine igavaks.
Siin leidsin end mõttelt, et ka veebitsi ja kodust lahkumata on võimalik põnevaid intervjuusid maha pidada. See eeldaks muidugi sünkroonset suhtlust. Ma tean palju inimesi, kes eelistavad rääkimist kirjutamisele. Aga kui jutuks on intervjuu, millest tulenevaid tekstinoppeid ja vastuseid on plaanis edaspidi kasutada, võiks see siiski toimuda kirjalikult. Pealegi on tänapäevase tehnikaga võimalik ka sedasi tegutseda, et näha on nii vestleja nägu kui kuulda ta hääl. Kõige laialdasemat kasutust leidnud sünkroonse suhtlemise kanalid on MSN ja Skype. Mina isiklikult kasutan mõlemaid, olles avatud suhtluseks:
 |
xan@uninet.ee |
|
 |
illar.leuhin |
Järgnev kirjarühm aga puudutab otseselt meie rühmatööd. Ka siinkirjutatu on päris põnev lugemine.
Vastus: Probleem passiivse probleemõpperühmaga
Postitas: Triin Marandi - esmaspäev, 14 november 2011, 08:44
Rõõm on näha, et olete tuult tiibadesse saanud ja oma rühmatööga nii kaugele jõudnud! Nii nagu ikka, on meie kursuse ülesannetel ka kindel tagamõte - antud juhul siis anda teile veebipõhise probleemipõhise õppe kogemus, et oskaksite paremini otsustada, kas teie kursustele see sobiks, kuidas seda korraldada, mida teeksite teisti jne. Ehk kui teil jääb pärast probleemi lahendamist aega, mõelge ka sellele.
Triin
Vastus: Probleem passiivse probleemõpperühmaga
Postitas: Illar Leuhin - esmaspäev, 14 november 2011, 11:25
Mina isiklikult olen aeg-ajalt vihjanud, et olen rühmatööd kui sellist varem kasutanud. Ma pean sügavalt meenutama, kas selle samas ka probleemõppeks saaks nimetada. Vist mitte. Igatahes kui rühmatöö tingimused laabuvad (st ei esine käesolevalt vaagitavat passiivsuse probleemi), siis on selline probleemõpe äärmiselt õpetlik. Olen juba praegu käimasoleva kursuse puhul mõelnud, kuidas seda saaks rakendada. Muusuguseid probleemülesandeid olen siiski ka varem kasutanud, ent mitte rühmatöö vormis. Või, eks see ole tinglik: kui kogu kursusel ongi vaid 10 inimest, siis ongi see justkui rühm.
Pakun, et kõige enam jääb mul hetkel vajaka nende mõistete sobivast kasutamisest reaalsuse kontekstis. (Olen teinud rühmatöid, ilma et oleksin seda nii nimetanud, olen rakendanud probleemõpet, selle teoreetilisele tagamaale mõtlemata)...
Illar, aina arenemas
Vastus: Probleem passiivse probleemõpperühmaga
Postitas: Kermo Kasak - esmaspäev, 14 november 2011, 11:30
Hoian silma peal sellel teemal, isegi olen kasutanud rühmatööd ilma tagamaale mõtlemata.
Edu,
Kermo
Vastus: Probleem passiivse probleemõpperühmaga
Postitas: Eve Kubi - esmaspäev, 14 november 2011, 13:03
Kui kursusel on 10 inimest, siis on nii, et jagad selle kaheks (5+5) või kolmeks (3+3+4). Väiksem rühm paneb pingutama kõiki, suurem rühm - 10 inimest võib tekitada probleeme rohkem kui vaja: võivad tekkida omavahelised nagelemised, teineteise peale lootmised ja mõni ei viitsi üldse pingutada. Aga väike rühm paneb kõiki tegutsema.
Eve
Vastus: Probleem passiivse probleemõpperühmaga
Postitas: Illar Leuhin - esmaspäev, 14 november 2011, 15:28
Jah, Eve, üks vahva kursus koosnes mul vist umbes 25 inimesest, kes jagunesidki 3-4-liikmelistesse rühmadesse. Sellel kursusel sain ma küll aru, et tegu on rühmatööga, ainult see probleemi pool jäi teadvustamata. Kui tagant järgi mõelda, oli see siiski vist olemas? (Ehk Lehti või Triin mäletavad SAAL kursust?)
Edasised korrad on olnud 10-15-inimesega kursused, kus osa neist passiivseks jäänud on. Siit kursuselt sain indu, et see enesetutvustuse osa võiks olla ulatuslikum kui pelgas näopildi lisamine.
Koolilastega on mul olnud suured kursused (praegugi ca 40), see on kulgenud praeguseni umbes 1/5 ulatuses ning just sinna mõtlen mõne probleemsema ülesande (ja just rühmatööna) lisada. Vajan veidi tehnilist kindlust nende rühmade moodustamisel. Usutavasti see kursus selle ka annab.
Illar
15:33
Tänane näib olevat paras saagipäev. Kirju oli kogunenud päris paras ports, et ma pidin tahvli šokolaadi enne nende läbilugemist ära sööma. Igatahes ei paiguta ma neid kirju siia lehele mitte kronoloogilises järjekorras, vaid vastavalt foorumi teemale.
Mosaiik 2
Postitas: Ljubov Feklistova - esmaspäev, 14 november 2011, 18:32
Kokkuvõte
Oleme mosaiigi 2. rühm. Pidime uurima PPÕ põhimõtteid. Üldjoontes uurimisteema ei olnud väga keeruline, võttes arvesse, et materjalid olid alati kõikidele kättesaadavad Moodle keskkonnas. Vajaduse korral kõik meie rühma liikmed võiksid läbi lugeda uudishimu pakkuvaid osi.
- Millist rühmatööd tegite? Rühmatöö seisnes suure materjali jagamises rühma liikmete vahel ja kokkuvõtva konspekti koostamises. Sellel viisil suur teoreetiline peatükk ei olnud enam nii „suur“ ega „kuiv“. Konspekti koostamisel lisatakse kommentaare ja subjektiivseid hinnanuid.
- Kes osalesid? Katre ja Ljubov
- Millise tulemuseni jõudsite? Kaks osa on tehtud: PPÕ olemus ja protsessid.
- Millised probleemid esinesid? Kõik ei saanud osaleda rühmatööst. Arvame, et e-õpe nõuab inimestel rohkem enesedistsiplineerimist.
- Kas saate seda meetodit edaspidi enda õppetöös kasutada. Jah, aga tuleb olla eriti hoolikas teema valikul ja rühmatöö motiveerimisel.
Kokkuvõte veebiseminarist 1
Postitas: Riho Vendt - esmaspäev, 14 november 2011, 18:34
Sisukokkuvõte veebiseminarist teemal Kuidas suhtuda karistuste rakendamisse e-õppe aktiveerimise puhul.
Algataja: Riho Vendt
Osalesid: Helle-Triin Nisumaa, Karmen Kalk
Seminari eesmärk: analüüsida, kas karistuste rakendamine üliõpilaste aktiveerimisel e-õppes on otstarbekas ja põhjendatud.
Võimalike karistustena pakuti välja:
- hinde alandamist vähese aktiivsuse puhul;
- arvestuse või eksami arvestamata jätmine vähese aktiivsuse puhul.
Järeldused:
- Loetletud karistusi võib rakendada kohustuslike e-kursuste puhul, kui osalemine aruteludes on õpijuhendi poolt ettenähtud.
- Vabatahtlike kursuste puhul on oluline leida muud üliõpilast motiveerivad vahendid.
- Olenevalt konkreetsest üliõpilasest, võivad karistused olla kaudselt motiveerivad.
- Veebiseminar on hea vahend rühmaarutelude pidamiseks ning seda tasub kindlasti e-õppes kasutada.
- Kolm inimest - arutelu juht/algataja ja kaks osalejat - on aruteluks liiga vähe, sest erinevaid arvamusi ja mõtteid on vähe. Arvan, et optimaalne osalejate arv (puhtalt sisentudele tuginedes) võiks olle 5-10 inimest.
- Vabatahtliku seminari puhul peavad osalejad olema aktiivseks osavõtuks sisemiselt motiveeritud. Osalejates on individuaalse lähenemisega siiski võimalik huvi tekitada.
- Kohustuslike seminaride puhul saab osalemist aktiveerida aktiivsuse hindamisega.
- Asünkroonse seminari puhul kipub arutelu pikaks venima ning võib olla raskusi tähtaegade järgimisega.
- Sünkroonset seminari võivad piirata tehnilised vahendid või osalejate ajalised võimalused.
Vastus: Kokkuvõte veebiseminarist 1
Postitas: Illar Leuhin - esmaspäev, 14 november 2011, 23:16
Hästi vahva, et ka teistel rühmadel olid sarnased ülesanded. Siit saaks ju endalegi mõningaid mõtteid üle võtta (eriti kui korrektselt viidata), kas pole?
Illar
Vastus: Vahekokkuvõte
Postitas: Darja Kõre - esmaspäev, 14 november 2011, 19:52
Tänan Illar, et oled meie töö huvitavalt kokku pannud.
Nüüd tuleb kuidagi tööle joon alla tõmmata aga vat ei teagi kuidas seda teha, kas jätame Illari kodulehe versiooni, kus on meie arutelu ilusti olemas, või tuleb teha mingi kokkuvõttev doc fail.
Kas kellegil on lisada meie tööle midagi, hetkel on olemas, probleem, teoreetiline osa ning lahendused, kas veel midagi? :)
Vastus: Vahekokkuvõte
Postitas: Illar Leuhin - esmaspäev, 14 november 2011, 22:14
Tere!
Kui arutelu toimuma saab, eriti aga kriitika... siis loomulikult ma täiendan seda faili veel.
Plaanis on see panna siiski kõigile kohe kursuse piires loetavasse versiooni, mitte et nad peaksid selleks ekstra minu portfooliot vaatama.
Mina saan aru selliselt, et hetkel puudub mul sellest teoreetiline osa sootuks, kuigi see on mu portfoolio teistes paikades kajastuse leidnud. Vat mahti oleks selleks rohkem vaja. Ma tõesti loodan, et 20.11 saan sellele rohkem aega pühendada.
Ehkki probleemi defineerimine pidanuks toimuma päris algul, seisab meil seal hetkel vaid minu heietus. Kas keegi ehk soovib täiendada?
Tarvilik oli probleemi analüüsimine ja võimalikult paljude erinevate selgituste pakkumine. Kui siinkohal tähenärijalikult punktuaalne olla, oleme meie küll igakülgselt asja analüüsinud ja erinevaid lahendusi pakkunud, mitte aga selgitusi. Iseküsimus, kas meie olemegi üldse pädevad selgitama rühma käitumist, eriti kui meie hulgas pole psühholooge. Ehk senine on piisav?
Pakutud selgituste kritiseerimine on meil seni rühmas ka üpris tagasihoidlik olnud, mina olengi pea ainsana oma hambaid teritanud. Tasuks kõigil midagi toriseda, kui muidugi on, mille kallal toriseda...
Õpieesmärkide ja uurimisküsimuste formuleerimine on meil aga mu meelest sootuks hõre. Ma oma arukesega sinna midagi fabritseerisin. Ma nüüd ei tea päris täpselt, kas saan õigesti aru, aga mulle tundub, et me peaksime siinkohal endale mingid õpieesmärgid püstitama. Pakun, et sellest saaks siis asja, kui igaüks oma uuritud teema kohta vähemasti ühe eesmärgi ning sellest tuleneva uurimisküsimuse esitab. Minu kirjutatu on selline üldine ja kõiki alaeesmärke kokkuvõttev, kas pole?
Järgmine samm olnuks iseseisev vastuste otsimine neile uurimisküsimustele. Kui see juba ette tehtud, nagu Darja soovitas, siis on ju korras. Siis tuleks sellele uurimisküsimusele ka selgesõnaline vastus sõnastada.
Ideaaljuhul peaksime me ka mingi hea mudeli kokku panema, mitte et see polnuks juba üks esimese etapi ülesandeid. Küll aga saaks seda ju teha edukalt ka diskussiooni käigus. Lõpuks peaks oma osi ja valikuid teistele (kritiseerijatele) põhjendama ning kolleegide leidudele ja põhjendustele hinnangu andma.
Ma ise olen ka sel nädalal paraku paar päeva eemal (ent mitte pidevalt teo- ja mõtlemisvõimetu).
Vastus: Probleem passiivse probleemõpperühmaga
Postitas: Darja Kõre - esmaspäev, 14 november 2011, 20:10
Tegelikult sellises rühmatöös osalemine annab võimaluse olla õpilane ning tunda seda mida tunnevad õpilased, julgen arvata, et need probleemid, millega oleme kokku puutunud meie oma rühmatöödes, tekivad ka õpilastel ja on väga oluline, et meie õppejõud märkaksime rühmas tekkinud probleemi ja olles ise samas situatsioonis õpilasena teame mis abi nad vajavad.
Olen osalenud ühe õppejõuga kahes aines, kus mõlema aine puhul õpimeetoditeks oli rühmatöö, pikemalt analüüsisin neid oma õpimapis, kuid meie rühmatööga seoses, toon välja ühe probleemi, mis võib tekitada rühmatöö passiivsuse ja see on, liiga mahuka töö nõudmine, eriti kui rühmatööks on mingid praktilised ülesanded ja kui selgub, et rühmaliikmed lihtsalt ei oska teda lahendada, võib asi toppama jääda, kõik loodavad kõigi peale ja keegi ei oska aidata.
E-õppes on seda hea jälgida grupi foorumites, kus on selgelt näha, mis osas neil probleem tekib.
Ning üks hea mõte kuidas aktiveerida rühmi tööle, lisaks hindamisele on ehk võistlus, kuhu kaasata veel mõni õppejõud, kes erapooletult tutvuks rühmatööde kokkuvõtetega ning annaks oma hinnangu, tublimatele lubada mõni auhind (mis võib olla ka hindena väljendatud)
Vastus: Probleem passiivse probleemõpperühmaga
Postitas: Illar Leuhin - esmaspäev, 14 november 2011, 22:31
Sisuliselt tuleks ju teemat kokku võttes kasutada ka kõigi rühmas osalejate õpimappe või portfoolioid. See Su rühmatöö jutt, millele vihjad, oleks ju kak raz kohane osaliselt kopida.
Vastus: Intervjuu 2
Postitas: Lilian Ariva - esmaspäev, 14 november 2011, 20:35
Tere,
mina tegin intervjuu Skype'i teel ja ühise aja leidmine võttis väga palju aega (sellest siis ka meie rühma hilinemine oma kodutööga). Mu meelest oli aga asi seda väärt, tegemist on väga hea kogemusega. Kindlasti oli ülesanne minu jaoks palju huvitavam, kui oleks olnud meili tel tehes. Mul lisandus ka see, et tegelikult ma intervjueeritavat varem ei tundud, olin tema e-kursusel ise õppinud - seetõttu oli Skype'i teel veel põnevam. Ma arvan küll, et on efektiivne meetod, ainus probleem ongi aeg. Kui oleksin ise varem hakanud asja ajama, oleks vast kiiremini saanud. Selle kursuse raames teen ettepaneku, et rühmadesse registreerumine võiks olla üks esimesi tegevusi - siis saaks igaüks juba aegsasti teada, mis liiki ülesanne lahendada tuleb ning oleks võimalik ettevalmistusi teha. Ma ise olen üsna veendunud, et kui ma oleksin oma intervjuu teinud meili teel, aga õigeaegselt, ei oleks ma praegu üldse nii rõõmus, kui nüüd, mil jäin küll hiljaks, ent kogemus oli kordi võimsam.
Tervitades
Lilian
Vastus: Intervjuu 2
Postitas: Illar Leuhin - esmaspäev, 14 november 2011, 22:56
Minu meelest on Skype'il veel see teinegi suur pluss, et seda saab kasutada ka pildita ja helita, samas aga koguni asünkroonselt. See tähendab, et kui teist poolt polegi parasjagu kohal, saad oma mure kenasti hingelt ära rääkida (teksti sisestada) ning teine pool loeb seda alles siis, kui saab mahti liinile saabuda.
MSN on ka sinna teel, ehkki too ei suuda nii suuri tekstimassiive "meeles" pidada. Aga küllap ka too areneb. MSNiga saab samamoodi heli ja pilti edastada, nii et ma ei olegi aru saanud, mis erinevus neil kahel programmil on. Esimesel on vist mingisugune soodsam helistamisevõimalus, mis on kasulik puhkudel, kui sõbrad välismaal...
Illar
Usinad kursusekaaslased on hoogsalt liikunud edasi individuaalset õppimist toetavate ülesannete juurde. Et see on teema, mille juurde on veel vara mu meelest asuda, eriti kui eelminegi veel lõpetatud pole, siis kommenteerin neid sissekandeid pärast südaööd.
Vastus: Individuaalset õppimist toetav ülesanne
Postitas: Lehti Pilt - esmaspäev, 14 november 2011, 19:03
Tere,
Palun esitage see ülesanne sellisel kujul nagu te ta õppijatele e-kursusel annate (õpijuhis ülesande sooritamiseks). Õpijuhis peab kindlasti sisaldama infot, mis ajal ja mis vahendi abil peab ülesande vastuse esitama.
Lehti
Vastus: Individuaalset õppimist toetav ülesanne
Postitas: Darja Kõre - esmaspäev, 14 november 2011, 20:14
Väga huvitav ülesanne, huvipärast võiks oma külmiku toiduained ka üle vaadata
Vastus: Individuaalset õppimist toetav ülesanne
Postitas: Lehti Pilt - esmaspäev, 14 november 2011, 20:21
Tõepoolest huvitav ülesanne, kuid õppijana sooviks ma saada täpsustusi, kui palju pean toiduainete pakendeid üle vaatama. Mis siis kui ma vigu ei leia? Kas vastusest, et uurisin x pakentit, aga ühtki viga ei leidnud, piisab? Ilmselt mitte.
Lehti
Nagu näha, pole eriti tarvilik selliseid kommentaare siia ka üle kanda. Otsustasin, et selliseid omavahelist suhtlust kajastavaid kirju ma siia ei tõstagi. Huvitavaid ideid individuaaltöö teemadel on küll.
Selgus, et ma siiski ei ole päris valesti aru saanud. Plaanide kohaselt on 2. ülesande (ehk rühmatöö kokkuvõtte) esitamine ette nähtud 13. novembriks, see tähendab — eilseks. 3. ja 4. ülesanne tuleks aga esitada siiski alles 20. novembriks.
3. ülesanne (20.11) Kohandage üks iseseivat individuaalset õppimist toetav ülesanne enda kursuse ja õppijate jaoks ning esitage selle kirjeldus ning õpijuhis foorumisse Individuaalne õppimine. Tutvuge teiste esitatud ülesannetega ja kommenteerige neid.
4. ülesanne (20.11) Kohandage üks rühmatöö ülesanne enda kursuse ja õppijate jaoks ning esitage selle kirjeldus ning õpijuhis foorumisse Rühmatöö kirjeldus. Tutvuge teiste esitatud ülesannetega ja kommenteerige neid.
23:40
 |
 |