Elu tunnused
Kirjutada ühe elusa ja elutu objekti kohta (näiteks kassi ja tooli
kohta), mis on neil ühist ja mille poolest erinevad! Omadused tuua
tabelis (vähemalt 10):
Näide:
omadus |
elus |
elutu |
Elu, selle kõigis avaldustes, uurib bioloogia.
ELU TUNNUSED
- Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) ja hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi.
- Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon.
- Aine- ja energiavahetus - väliskeskkonnast võetakse aineid, mis muudetakse välise või sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus - organismi kõik lagundamis- ja sünteesiprotsessid kokku. Jäägid eritatakse väliskeskkonda. Energiavahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Energiat saadakse Päikesest või teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilistest ainetest. Kõik püsisoojased organismid kiirgavad soojusenergiat.
- Stabiilne sisekeskkond - homöostaas - püsiv keemiline koostis, püsiv pH (happesus), püsisoojastel püsiv temperatuur. Tagatakse ainevahetuse regulatsiooni kaudu. Alamatel organismidel pole sisekeskkond nii stabiilne.
- Paljunemisvõime - suguliselt või mittesuguliselt. Alamad organismid enam mittesugul9iselt (pooldumine, eostega, vegetatiivselt kehaosade abil). Suguline paljunemine enam hulkraksetel organismidel isas- ja emassugurakkude abil. Toimub viljastumine ja sügoodist areneb uus organism. Sugurakkudega antakse järglastele kaasa geneetiline informatsioon.
- Arenemine - kvalitatiivsed muutused organismis. Algab viljastumisest või vanemorganismist eraldumisega mittesugulisel paljunemisel. Kujunevad uued sise- ja välistunnused, toimub kohanemine keskkonnaga. Areng kas otsene või moondeline, alati lõpeb surmaga. Surm sõltub organismi geneetilisest infost ja keskkonnast.
- Reageerimine ärritustele - hulkraksetel meeleelundid - võtavad vastu ärritusi ja reageerivad nendele närvisüsteemi vahendusel. Alamatel organismidel ja taimedel nende asemel teatud orgaaniliste ainete molekulid.
Järjestada keerukuse alusel: aatomid, molekulid, organellid, rakud, koed, organid, organsüsteemid ehk elundkonnad, organismid, liigid, populatsioonid, ökosüsteem, biosfäär.
ORGANISEERITUSE TASE |
ISELOOMUSTUS |
UURIV TEADUSHARU |
aatomid | pole elus | keemia ja füüsika |
molekulid | pole elus, kuid on nn. biomolekulid (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped), mida leidub vaid elusorganismides, eluslooduse esmane organiseerituse tase | molekulaarbioloogia |
organellid | raku koostisosad - tuum, mitokondrid, ribosoomid, rakumembraan jne. | rakubioloogia e. tsütoloogia |
rakud | eluslooduse esmane kõigi elu tunnustega tase | |
koed | sarnase päritoluga, ehitusega ja ülesandega rakud koos rakuvaheainega | histoloogia |
organid | kindla ülesandega kudede kogum | anatoomia, füsioloogia, geneetika ja ökoloogia erinevad harud |
organsüsteemid ehk elundkonnad | kindla ülesandega organite kogum | |
organismid | üherakulised või hulkraksed | |
populatsioonid | sama liiki organismid teatud maa-alal teatud ajal | |
liigid | sarnase ehituse, geneetikaga ja talitlusega organismid | |
ökosüsteem | elusorganismid koos eluta looduse komponentidega ühel alal | ökoloogia harud |
biosfäär | Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. |
Teadusliku uurimismeetodi etapid ja nende järgnevus: teaduslikud faktid - probleemi püstitamine - taustinformatsiooni kogumine - hüpoteesi sõnastamine - hüpoteesi kontrollimine - tulemuste analüüs - järelduste tegemine - uued teaduslikud faktid.
- ainevahetus
- anatoomia
- areng
- bioloogia
- biosfäär
- elu omadused
- energiavahetus
- füsioloogia
- geneetika
- histoloogia
- homöostaas
- hüpotees
- liik
- loodusseadus
- molekulaarbioloogia
- organ
- organell
- organsüsteem
- populatsioon
- teaduslik meetod
- tsütoloogia
- ökoloogia