Rakk

iDevice ikoon Esitlus
iDevice ikoon Rakuteadus
TSÜTOLOOGIA - teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust:
  • rakusiseste struktuuride ehitust, talitlust, koostööd,
  • rakkude paljunemist, kasvu, eristumist, surma, muutumist, seoseid ümbritseva keskkonnaga.

AJALUGU - alates suurendavate süsteemida kasutuselevõtust:

  • Suurendav lääts leiutati u. 1000 a. tagasi Araabias.
  • 16. saj. lõpus leiutasid vennad Janssenid mikroskoobi (läätsede süsteem). Sõna "mikroskoop" võttis kasutusele Saksa arst Faber 1625. a. See tähendab kreeka keeles "micros"=väike, "scopeo"=vaatama. Algul lahutusvõime u. nagu silmal, suurendus 150-200 x. Inglane Hook andis 1665. aastal korgilõigu mikroskoopilise ehituse kirjelduse ja võttis kasutusele sõna "cellula"= rakk (väike kambrike), kuna nägi rakukesta ja selle valendikku. Sõna "rakk" eesti keeles pakkus välja Kreutzwald.
  • 17. saj. hollandlane Leeuwenhoek kirjeldas algloomi, baktereid, vererakke.
  • 18. saj. pole mingeid erilisi avastusi. Uurijatele on oluline rakukest ja membraan.

Sellel perioodil levinud üldistused:

  • kõik organismid on kiulised (taimede põhjal)
  • elusolendid koosnevad sültjast massist, mis moodustab kärgi
  • keeruline organism on lihtsate organismide summa
  • eluta maailm on vormitu, elus aga koosneb kindlatest struktuuridest
  • 19. saj. mikroskoobi oluline täiustumine. Sai näha tuuma, mitokondreid, plastiide. Kirjeldati palju protsesse, mis on seotud rakkude jagunemisega. Avastati kromosoomid ja mitoos, plastiidid, mitokondrid, Golgi kompleks. Rakuteooria kujunes aastate 1838-1855 jooksul. Loojateks oli 3 saksa teadlast: Schwann, Schleiden, Virchow.

Rakuteooria üldised seisukohad: 

  • Rakk on elussüsteemi elementaarüksus
  • Kõik organismid koosnevad rakkudest
  • Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (spetsialiseeritus)
  • Hulkraksed organismid on terviklikud süsteemid
  • Rakkude eluavaldused tagavad organismi eluavaldused
  • Kõik organismid arenevad rakkudest
  • Rakud paljunevad jagunemise teel
  • Rakk on autonoomne bioloogiline ühik - iseseisev, väikseim elusüksus

20. saj. võeti kasutusele elektronmikroskoop ja valgusmikroskoopias õliimmersioon. Leiutati läbivalgustuselektronmikroskoop, rastermikroskoop - pinna mikrokujutiste uurimiseks. Avastati ER, lüsosoomid, biomembraan, mikrotuubulid

UURIMISMEETODID

  • Mikrotoom - et lõigata võimalikult õhukesed lõigud.
  • Diferentseeritud värvimine - erineva raskusega (tihedusega) komponendid jäävad erinevatesse fraktsioonidesse.
  • Ultratsentrifuugimine - väiksemate rakustruktuuride ja makromolekulide eraldamiseks
  • Radioaktiivsete isotoopide meetod - ainete liikumine rakus (14C, 125 I), jälgitakse radioaktiivsusloendajatega või fotograafiliselt.
  • Erinevad mikroskoobid (binokulaarsed, stereo-, valgus-, elektron-) - objektide vaatlemiseks ja fotografeerimiseks.
  • Arvutid - andmete töötlemine, modelleerimine, aparaatide juhtimine.