Paljunemine on järglaste saamine.

PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine.

• Mittesuguline - kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne.
• Eoseline - toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed.
• Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad.
• Pooldumine - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad.
• Pungumine - alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn).
• Taime osadega - risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega.
• Polüembrüoonia - kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud.
• Suguline - kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed - isased).

PALJUNEMISE TÄHTSUS

• Mittesugulisel paljunemisel - lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond.
• Sugulisel paljunemisel - järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi.

RAKUTSÜKKEL

Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil vanemrakust moodustuvad tütarrakud. Rakutasandil on 2 vegetatiivse paljunemise vormi: mitoos ja meioos.

Eukarüootsetel rakkudel eristatakse tuuma jagunemist (karüokinees) ja tsütoplasma jagunemist (tsütokinees). Karüokineesis toimub geneetilise info võrdne jaotamine tuumade vahel. Rakkude jagunemist, mis tagab kromosoomide arvu püsivuse tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. 2 mitoosi vahele jääb interfaas. Rakutsükli moodustab raku eluperiood ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõpuni läbi interfaasi. Rakutsükli pikkus võib olla mõnest minutist bakteritel kuni mitme kuuni kõrgematel organismidel. Erinevate rakutüüpide rakutsüklifaasid on erineva pikkusega. Osa imetajate rakutüüpe läbib rakutsükli teatud arv kordi ja jääb siis püsivasse interfaasi. Sellised on näiteks närvirakud - neuronid ja südamelihaskoe rakud ning skeletilihaskoe rakud.