Organismide keemiline koostis
Elemendid ja ühendid
Videoloeng (inglise keeles)
Esitlus - orgaanilised ained
Ained (orgaanilised ja anorgaanilised) koosnevad aatomitest ja molekulidest.
- Peamised keemilised elemendid elusorganismides on O, C, H, N.
- Peamised anorgaanilised ühendid: vesi, anorgaanilised soolad.
- Peamised orgaanilised ühendid: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped.
|
keemiline element või ühend |
arvud |
iseloomustus: ehitus, asukoht, jaotus, näited |
funktsioonid |
| süsinik (C) | Inimeses 70 kg kohta u. 16 kg (lihastes rohkem kui luudes) | Orgaaniliste ainete koostises - lipiidides, süsivesikutes, nukleiinhapetes jm. Võib moodustada 4 stabiilset sidet teiste aatomitega (neid saab lõhkuda ja sünteesida vaid ensüümide abil). Omastatakse toiduga. | struktuurne - orgaaniliste ainete koostiskomponent; CO2-s, mis on vajalik piklikajus hingamiskeskuse erutumiseks ja vere pH stabiilsuse säilitamiseks |
| hapnik (O) | 70 kg kohta u. 43 kg (kõige enam)
|
Keemiliselt väga aktiivne, võib moodustada nn. vabu radikaale (neil vabad paardumata elektronid), mis reageerivad erinevate biomolekulidega neid kahjustades. Omastatakse toiduga ja hingamisel. | oksüdeerija; struktuurne funktsioon |
| vesinik (H) | 70 kg kohta u. 7 kg
|
Moodustab suhteliselt nõrku vesiniksidemeid hapniku ja lämmastiku aatomitega. Mida rohkem vesiniksidemeid, seda enam energiat vabaneb selle ühendi oksüdatsioonil. Omastatakse joogiveega. | moodustab vesiniksidemeid; struktuurne funktsioon |
| lämmastik (N) | 70 kg kohta u. 1,8 kg
|
Aminohapete ja nukleotiidide koostiskomponent. | veresoonte lõõgastusfaktor; struktuurne funktsioon; tõstab biomolekulide aktiivsust |
| kaalium (K) | 70 kg kohta u. 140 g
rakus sees 30-50 x enam kui rakust väljas |
palju rosinas, aprikoosis, koorega keedetud kartulis, tomatis, apelsinis, porgandis, banaanis, pähklis, õunas, liha- ja kalasaadustes, piimas | vastutavad organismi veereziimi eest: Na seob vett, K vastupidi; reguleerivad vere osmootset rõhku; annavad membraanidele pinnalaengu; vastutavad aju ja südame normaalse tegevuse eest |
| naatrium (Na) | 70 kg kohta u. 100 g
rakust väljas 8-20 x enam kui rakus sees |
leivas, margariinis jt. soolatud toiduainetes, tillis, küüslaugus, petersellis | |
| kaltsium (Ca) | 70 kg kohta u. 1 kg
|
Luukoes. Välja viivad organismist tsitruselised, kohvi, banaanid. Palju on piimas, piimatoodetes, kalalihas, tillis, petersellis, kapsas, mandlites. | luukoe komponent; aktiveerib verehüübimist; mõjutab lihasrakkude talitlust; vahendab hormoonsignaale; tagab luukoe säilimise ja arengu |
| magneesium (Mg) | 70 kg kohta u. 19 g
70 % paikneb luudes
|
On palju värskete taimede rohelistes osades, kaunviljades, idandites, pähklites, teraviljasaadustes. Loomsetest produktidest sisaldavad magneesiumi kõige enam piim, linnuliha, kalaliha ja austrid. Palju on magneesiumi ka pärmides ja teistes seentes. | osaleb luukoe moodustumises; on paljude ensüümide kofaktoriks; kindlustab ribosoomide terviklikkuse; on oluline replikatsioonil ja transkriptsioonil |
| raud (Fe) | mikroelement | Esineb organismis vaid seotud vormis. Vaba raud on tervisele ohtlik. Rauda sisaldavad ohtralt maks, munad, molluskid, punane liha, kuivatatud virsikud, punane vein, petersell, rosinad jm. Paremini omastatakse rauda loomsetest produktidest. | vajalik paljude valkude ja ensüümide ehituses ja talitluses (hemoglobiin, hingamisahela ensüümid jm.); seob ja transpordib organismis hapnikku |
| vesi (H2O) | 70 kg kohta 42...45 l 70 kg-ne inimene vajab ööpäevas kuni 2,8 l vett.
Sündides on organismis 75 % vett, täiskasvanul kuni 60 %. |
Vee molekulid on polaarsed ja ühinevad omavahel vesiniksidemetega. Omastatakse toiduga ja joogiga, vabaneb ka biokeemilistes reaktsioonides. Kõige enam leidub lihastes ja nahas. | on universaalne lahusti; on paljude reaktsioonide lähteaineks; loob stabiilse sisekeskkonna; kindlustab raku siserõhu ehk turgori; osaleb termoregulatsioonis; transpordib erinevaid aineid |