Taimeriik
- eukarüootsus (on rakutuum);
- fotosünteesivõime (on erandeid);
- hulkraksus.
Kokku on taimi maailmas u. 300 000 liiki.
Taimed on arenenud algselt üherakulistest rohevetikatest. Maismaale ilmusid taimed u. 500-600 milj. aastat tagasi. Need taimed võib jagada 2 suurde gruppi: sammaltaimed ja soontaimed (sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja õistaimed). Soontaimedel on olemas juhtkoed vee ja toitainete transportimiseks, samuti on olemas tugikoed.
Taimed arenesid vees, kus vesi toetas nende keha ja keskkond oli suhteliselt püsiva temperatuuriga ning kõikjal ümber olid toitained. Maismaal oli kuiv ja puudus tugi ning toitained olid vaid pinnases. Maismaal toime tulekuks kujunesid välja kohastumused:
- juured või juuretaolised moodustised vee ja toitainete omastamiseks pinnasest;
- juhtkoed toitainete ja vee transportimiseks;
- tugikoed, et taim seisaks püsti ja oleks valgusele lähemal;
- tugevad kattekoed, et vähendada aurumist;
- õhulõhed kattekoes, mis avanevad ja sulguvad - nende kaudu liiguvad hapnik, süsihappegaas ja veeaur.
Vees elanud taimede sugurakud (gameedid) liikusid passiivselt veega või aktiivselt viburitega. Nende kohtumise tõenäosus oli väga väike. Maismaal oli gameetide transportimiseks vaja erilisi meetodeid. Evolutsiooni käigus kujunesid tolmuterad, seemned, viljad, mis levivad tuulega ja veega. Aja jooksul arenesid silmatorkavad õied ja õisikud, mis meelitasid ligi putukaid. Nii kujunes putuktolmlemine, mis on kindlam kui tuultolmlemine. Ka osa seemneid levivad loomadega läbi nende seedekulgla või kinnitudes loomade karvadesse.
Loomade sugurakud on haploidsed (üks komplekt kromosoome) ja keharakud diploidsed (2 komplekti kromosoome - üks komplekt saadud emalt ja teine isalt). Taimedel on 2 põlvkonda, mis erinevad üksteisest ploidsuse poolest. Diploidne on sporofüüt - taim, kes koosneb diploidsetest rakkudest ja toodab meioosi abil haploidseid eoseid. Eosed jagunevad mitoosi teel ja arenevad haploidseteks gametofüütideks. Gametofüüt on taim, kelle keha koosneb haploidsetest rakkudest ja kes toodab mitoosi teel haploidseid sugurakke - gameete. Kui 2 haploiset gameeti ühinevad, moodustub diploidne sügoot, millest areneb diploidne sprofüüt. See on põlvkondade vaheldumine. Taimede evolutsioonis gametofaas lüheneb ja sporofaas pikeneb.
Teemad uurimiseks
"Eesti taimed" - URL: http://bio.edu.ee/taimed/
(Teemade järel on toodud "Eesti taimede" vastavate lehekülgede nimetused)
- Taimeriigi süstematiseerimine, selle põhimõtted (Esilehe alamenüüst Taimeriik).
- Alamate ja kõrgemate taimede erinevused (Esilehe alamenüüst Taimeriik, ülamenüüst taimerühmade üldiseloomustused).
- Taimeriigi üldiseloomustus (Esilehe alamenüüst Taimeriik).
- Taimede elutsüklid, põlvkondade vaheldumine (Esilehe alamenüüst Taimeriik).
- Lehtsammalde ehitus ja elutsükkel - sporofaasi ja gametofaasi suhe, lehtsammalde näited (3) (Sammaltaimede ehitus, sammaltaimede paljunemine, liigikirjeldused).
- Maksasammalde ehitus ja paljunemine (Sammaltaimede ehitus, sammaltaimede paljunemine).
- Sõnajalgtaimede üldiseloomustus (Sõnajalgtaimede üldiseloomustus).
- Koldade sporofüüdi ja gametofüüdi ehitus (Sõnajalgtaimede ehitus).
- Osjade sporofüüdi ja gametofüüdi ehitus (Sõnajalgtaimede ehitus).
- Sõnajalgade sporofüüdi ja gametofüüdi ehitus (Sõnajalgtaimede ehitus).
- Sõnajalgtaimede elutsükkel (Sõnajalgtaimede paljunemine).
- Sõnajalgtaimede ja sammaltaimede ehituse ja paljunemise erinevused ja sarnasused (Sammaltaimede ehitus, sammaltaimede paljunemine, sõnajalgtaimede ehitus, sõnajalgtaimede paljunemine).
- Paljasseemnetaimede üldiseloomustus (Paljasseemnetaimede üldiseloomustus).
- Paljasseemnetaimede sporfüüdi ehitus (Paljasseemnetaimede ehitus, paljasseemnetaimede paljunemine).
- Paljasseemnetaimede gametofüüdi ehitus, osa arengutsüklis (Paljasseemnetaimede paljunemine).
- Paljasseemnetaimede võrdlus sõnajalgtaimedega - sarnasused ja erinevused (Sõnajlgtaimede üldiseloomustus, sõnajalgtaimede paljunemine, paljasseemnetaimede üldiseloomustus, paljasseemnetaimede paljunemine).
- Okaspuude levik, tähtsus looduses ja rahvamajanduses (Paljasseemnetaimede üldiseloomustus, paljasseemnetaimede näites (3)).
- Õistaimede üldiseloomustus (Õistaimede üldiseloomustus).
- Ühe- ja kaheiduleheliste taimede võrdlus - idulehed, juurestik, varre ehitus, lehed, õite ehitus (Õistaimede üldiseloomustus, õistaimede ehitus).
- Õistaimede elutsükkel ning paljunemisviisid (Õistaimede paljunemine).
- Õistaimede ja paljasseemnetaimede võrdlus - sarnasused ja erinevused (Paljasseemnetaimede üldiseloomustus, paljasseemnetaimede paljunemine, õistaimede üldiseloomustus, õistaimede paljunemine).
- Õite ehitus ja tähtsus (Õistaimede ehitus - õis, õisikud).
- Viljade päritolu, ehitus, otstarve, tüübid (Õistaimede ehitus - viljad).
Täida kordamiseks tabel!
|
Domineeriv arengufaas (sporofüüt/gametofüüt) |
Gameetide levimine |
Kus toimub varane embrüonaalne areng |
Taimede levimine |
Juhtkoed |
Kasvukeskkond |
|
| Sammaltaimed | ||||||
| Sõnajalgtaimed | ||||||
| Paljasseemnetaimed | ||||||
| Õistaimed |