Eessõna

See õpik on välja kasvanud Tartu Ülikooli e-kursusest Foneetika programmiga Praat (FLEE.08.121), mida pidasin aastatel 2010-2022. See omakorda kasvas välja kursusest Normaalse ja patoloogilise kõne analüüs arvutis (FLEE.09.026), mida pidasin aastatel 2007-2010 ja mis oli minu esimeseks õpetamiskogemuseks Tartu Ülikoolis.1 E-kursus Foneetika programmiga Praat oli suuresti inspireeritud paarist Mietta Lennese kursusest, mida võtsin oma magistriõpingute ajal vahetusüliõpilasena Helsingi ülikoolis. Semestri lõpus tegi Mieta oma kursuse paarile nohikumale osalejale veel lisaks väikese pikkujoulu-seminari Praati skriptimisest, mis avas mulle ukse käsureapõhiste programmide imelisse maailma.

Materjali õpikuna väljaandmise mõte küpses mõnda aega. Aastate jooksul on paljud minu käest selle e-kursuse materjale omal käel Praatiga foneetiliste uuringute alustamise eesmärgil küsinud ning peale koroonapandeemiat on e-õpe positsioon ja üliõpilaste ootused mõnevõrra muutunud, oli selge, et kursus vajab põhjalikumat ümberkorraldamist. Ei saa ka salata, et õpiku väljaandmist soodustasid Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna edutamisnõuded, millele täitmist mõned lähemad kolleegid järjekindlalt meelde tuletasid.

Käesoleva õpiku näol ei ole siiski tegu ühe kolme EAP-se kursuse konspektiga: olen materjali põhjalikult läbi kirjutanud, laiendanud ja lisanud mitmeid osi. Selle nahka läks minu 2024. aasta suvepuhkus (kuigi jõudsin ka ujumas ja mustikal käia) ning suur osa nädalavahetustest 2024/2025 õppeaastal.

Olen väga tänulik retsensentidele Jaan Rossile ja Einar Meistrile rohkete kasulike soovituste ja paranduste eest. Õieti võib seda õpikut pidada minu koolitööks, sest esitan siin suuresti teadmisi, mida Jaani ja Einari kursustel oma õpingute jooksul olen omandanud.

Õpik keskendub foneetika uurimismeetoditele ning programmi Praat kasutamisele, aga mitte ainult. Käime läbi foneetika põhimõisted ja huvialad, õpime kasutama peamiselt akustilisi meetodeid, aga teeme läbi ka lihtsamad tajukatsed. Meetodite tutvustamiseks kasutame näiteid eesti keelest, kuid fookuses on metoodika, mitte eesti keele süsteem. Tutvume ka põgusalt kõnetehnoloogia vahenditega, mida foneetilises uurimistöös võib vaja minna: ühelt poolt kõnetuvastus ja autosegmenteerija töövoo lihtsustamiseks, teiselt poolt süntees ja akustiliste parameetrite manipuleerimine tajukatsete stiimulite loomiseks. Lõpetuseks tutvume Praati skriptikeelega ja foneetilise analüüsi vahenditega R-is. Õpikus esitatud näidete läbi tegemiseks vajalikud failid leiab repositooriumist https://github.com/partellippus/akustilised-meetodid-foneetikas.

  1. Aine kuulus eripedagoogika bakalaureusekavva ja tänu nii selle eest, et see kursus sinna õppekavva sattus kui selle eest, et mina seda pidama pidin, kuulub ilmselt Jaan Rossile.↩︎