Eessõna

See õpik on välja kasvanud Tartu Ülikooli e-kursusest „Foneetika programmiga Praat“, mida pidasin aastatel 2010–2022. See omakorda kasvas välja kursusest „Normaalse ja patoloogilise kõne analüüs arvutis“, mida pidasin aastatel 2007–2010 ja mis oli minu esimene õpetamiskogemus Tartu Ülikoolis. Aine kuulus eripedagoogika bakalaureuseõppekavva ja tänu nii selle eest, et see kursus sinna õppekavva sattus, kui ka selle eest, et mina seda pidama pidin, kuulub ilmselt Jaan Rossile. E-kursus „Foneetika programmiga Praat“ oli suuresti inspireeritud paarist Mietta Lennese kursusest, mida võtsin oma magistriõpingute ajal vahetusüliõpilasena Helsingi ülikoolis. Semestri lõpus tegi Mietta oma kursuse paarile entusiastlikumale osalejale veel lisaks väikese pikkujoulu-seminari Praati skriptimisest, mis avas mulle ukse käsureapõhiste programmide imelisse maailma.

Materjali õpikuna väljaandmise mõte küpses mõnda aega. Üheks ajendiks oli see, et aastate jooksul on mitmed inimesed minu käest küsinud mu e-kursuse materjale Praatiga omal käel tutvumiseks. Teiseks märkasin peale koroonapandeemiat, et e-õppe positsioon ja üliõpilaste huvi selle vastu oli mõnevõrra muutunud, nii et oli selge, et kursus vajab põhjalikumat ümberkorraldamist. Lõpuks ei saa ka salata, et õpiku väljaandmist soodustasid Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professoriks edutamise nõuded, mille täitmist mõned lähemad kolleegid järjekindlalt meelde tuletasid.

Käesoleva õpiku näol ei ole siiski tegu ühe kolme EAP-se kursuse konspektiga: olen materjali põhjalikult läbi kirjutanud, laiendanud ja lisanud mitmeid osi. Selle nahka läks minu 2024. aasta suvepuhkus (kuigi jõudsin ka ujumas ja mustikal käia) ning suur osa nädalavahetustest 2024/2025. õppeaastal. Kuigi see raamat pole otseselt ühegi uurimisprojekti raames valminud, olgu nimetatud ka projektid, millega sel perioodil olen seotud olnud ja mille tulemuste saavutamisse see kaudselt ikkagi panustab: 1) HTM’i programmi „Eesti keel ja kultuur digiajastul“ projekt EKKD-TA6 „Liigutustest kõneni: suulise eesti keele multimodaalne analüüs“, 2) Euroopa Komisjoni Horizoni grant „Andmepõhise keeleteaduse metodoloogiline tipptase (MEDAL)“ ning 3) ETAGi grant PRG1151 „Tähelepanueelne informatsioonitöötlus ajus: seosed seisundite, püsitunnuste ja käitumisega“.

Olen väga tänulik retsensentidele Allan Vurmale ja Einar Meistrile rohkete kasulike soovituste ja paranduste eest. Samuti suur tänu Pire Terasele tähelepaneliku ja põhjaliku toimetamise eest ja kõigile teistele Tartu Ülikooli foneetikalabori kolleegidele, kes nõu on andnud.

Õpik keskendub foneetika uurimismeetoditele ning programmi Praat kasutamisele, aga mitte ainult. Käime läbi foneetika põhimõisted ja huvialad, õpime kasutama peamiselt akustilisi meetodeid, aga teeme läbi ka lihtsamad tajukatsed. Meetodite tutvustamiseks kasutame näiteid eesti keelest, kuid fookuses on metoodika, mitte eesti keele süsteem. Tutvume ka põgusalt kõnetehnoloogia vahenditega, mida foneetilises uurimistöös võib vaja minna: ühelt poolt kõnetuvastus ja autosegmenteerija töövoo lihtsustamiseks, teiselt poolt süntees ja akustiliste parameetrite manipuleerimine tajukatsete stiimulite loomiseks. Lõpetuseks tutvume Praati skriptikeelega ja foneetilise analüüsi vahenditega R-is. Õpikus esitatud näidete läbi tegemiseks vajalikud failid leiab repositooriumist: https://github.com/partellippus/akustilised-meetodid-foneetikas.